Saada vihje
Kehra päästekomando näitas tehnikat (0)
Pühapäeval avasid Tallinnas ja Harjumaal uksed 13 päästekomandot. Teiste seas jagas selgitusi Kehra üksus, symptoms kus sai sõita ka maastikupõlengute kustutamiseks mõeldud roomikmasinaga, health mis valmistas erilist rõõmu lastele.

25. septembri kena sügisilm meelitab Kehra päästekomando ette nii noori kui vanu. Tooni annavad lastega pered, keda on kohale tulnud kodulinnast ja kaugemalt.

“Kui midagi on, lähevad meil tuled põlema ja hakkavad kellad tööle. Tuleb signaal, saame teada, et midagi on juhtumas, et me peame välja sõitma. Peale helisignaali öeldakse meile, kuhu me peame sõitma,” kirjeldab meeskonnavanem Marko Merzin (37) külalistele päästjate tööd.

24 tundi järjest tööl

Kehra päästekomando tööpiirkonnaks on üldjoontes Anija vald, Aegviidu vald ning osaliselt Raasiku ja Kuusalu vald. Hädaolukordades on jõutud aga Harjumaalt kaugemalegi – Järvamaale ning Lääne-Virumaale. Komandos on kokku 20 täiskohaga päästetöötajat, kellest samaaegselt viibib kohal kolm-neli.
Päästetöötaja on 24 tundi järjest tööl. “Vahetuse algus on hommikul kell kaheksa. Järgmine päev kell kaheksa lõpetame,” räägib Merzin. Vahetusele järgneb kolm vaba ööpäeva.

Kehra päästekomando hoones asub ka kiirabi. Kiirabi on kolme brigaadi liikmega.

Suuremaid päästeautosid on komandos praegu arvel kaks. Neist võimsam saadi üheksa aasta eest. Selle Scania põhiauto paaki mahub 3000 liitrit vett, mille masin suudab vajadusel kahe-kolme minutiga tulekoldesse paisata, kui töös on kõik kolm voolikut. Masinas on hingamisaparaadid, täiendavad õhuballoonid ja muud päästjate töövahendid.

Põhiauto kõrval hakkab silma Mercedes Unimog. “See masin on mõeldud nii metsa- kui maastikutulekahjudele reageerimiseks. See on hea läbipääsetavusega masin,” räägib Merzin.

Lemmikuks roomikauto

Huviliste silmad löövad särama väikse Bandwageni roomikauto juures. “Me kasutame teda rohkem raba, metsa ja maastikutulekahjude puhul, kus ei ole hea ligipääsetavus, kus on vaja vedada pikki voolikuliine,” selgitab Merzin. Fordi mootoriga roomikautot kasutas Rootsi sõjavägi, enne kui see eestlastele kingiti.
Roomikautoga saab vajadusel vedada ühetonnist veekonteinerit, mida kutsutakse hellitades taaraks, aga ka päästekabiini, kuhu tuuakse sooja näiteks talvel lumevangi jäänud inimesi.

Pühapäevaliste rõõmuks, keda avatud uste päeval Kehra päästekomandost 70-80 läbi käib, avab Bandwagen uksed ja sõidutab külalisi. Esimese satsiga läheb kabiini seitse, selle haagises olevasse päästekabiini veel kolmteist külastajat.

Bandwagen sõidab soojenduseks mööda teed, ent võtab siis suuna põllule ja rühib reipalt läbi kraavide. Kui põllult taas päästekeskuse ette jõutakse, säravad reisijate silmad, eriti need kõige väiksemad.
“Kaunis vägev oli,” kiidab Mart Küttim (27), Kehras elav maaler, kes tegi sõidu kaasa koos kahe lapse, Danieli (3) ja Angelinaga (9). See oli neile esimene kord roomikautoga sõita.

“Elame siinsamas ligidal. Mõtlesime, et käime läbi, vaatame. Kiirus ei olnud niiväga suur, aga, noh, mõnus oli. Kõigutas ikka päris hästi,” räägib Küttim muheledes.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.