Saada vihje
Kehra muuseumis avatakse paberivabriku juubelinäitus (0)
Article title
Anne Oruaas näitusesaalis papirulli demonstreerimas.
25. augustil möödus 80 aastat päevast, kui president Konstantin Päts nupulevajutusega Kehra paberivabriku käivitas. Praegu Horizoni nime kandev ettevõte on näinud nii mõndagi, millest väljapanek pajatab.

Õigupoolest oleks näitus “Kehra tselluloosi- ja paberivabrik 80” pidanud avatama juba kolmapäeva hommikul kell kümme, nagu reklaamplakatki lubas, aga neli tarmukat naist – Anne Oruaas, Koidu Treial, Henda Veske ja Ülle Siiberg – ei jõudnud teisipäeval töödega ühele poole.

“Pildid saime õhtul kella kaheksaks üles, aga sildid on veel panemata. Ka üks stend on panemata, sest meil sai traat otsa. Ühtegi meest abiks ei olnud, ainult naiste töö,” naerab Oruaas.

Ametlik avamine leiab seetõttu aset 4. septembri õhtul kell viis Kehra jaamahoones, mis on ühtlasi Kehra muuseum.

Tagasihoidlik tähistamine

Vabriku juubeleid on tähistatud varemgi, näiteks 1988. aastal, kui täitus poolsada aastat. Sellest annavad märku numbriga 50 medaljonid ja klaasid, mida eksponaatide hulgas näha võib.

Oruaas alustas mõttekaaslastega esemete kogumist aprillis. “Eksponaate on saadud Kehra inimeste käest ja tehasest,” ütleb ta.

Muuseumiks kohandatud Kehra raudteejaama hoone on 230 ruutmeetrit suur. Näitus “Kehra tselluloosi- ja paberivabrik 80” paikneb raudteejaama parempoolses tiivas 50 ruutmeetril 1. detsembrini.

NSVLi rahvamajandussaaduste näituste hõbemedal Kehra vabriku peainsener Raul Kuutmaale niiskuskindlate paberkottide juurutamise eest. 94-aastane Kuutmaa annetas medali muuseumile eelmisel nädalal. 

Oruaasa sõnul on paberivabriku näituse kõige haruldasemaks eksponaadiks suur papirull, mis toodi ühe Klooga suvila kuurist. Seda rulli on üks perekond põlvest põlve säilitanud. “Ta ei näe küll väga seksikas välja, aga tegelikult on see papirull tehase algne toode,” ütleb ta.

Papirulli laius on 270 sentimeetrit. Puhastamise käigus tuli rulli vahelt välja herilasepesa. Muuseumil on ka papi ehk “Kehra tapeedi” kasutamisjuhend aastast 1940. Seal antakse nõu, kuidas pappi väikeste naelakestega seina või lakke kinnitada ning soovi korral värvida.

Paberimasina pressi osas oli omal ajal kasutusel villane vilt, kuivatusoas puuvillane vilt. Osa vilte viidi aga Kehra naiste koju, harutati üles ja saadud lõngast kooti põrandavaipu, diivanikatteid, kardinaid, kampsuneid ja sokke, mida näitusel näha võib.

Külastaja saab teada, et vabriku esialgseks kaubamärgiks oli hüppav hirv kirjaga “Kehra sulfat”. Nõukogude aja hingust kannavad ratsionaliseerimistunnistused. Arvata võib, et neid kirjutati välja palju, sest ainuüksi blanketi tiraažiks oli 100 000.

Minevik fotodel

Näituse fotodest suure osa on kogunud ja lasknud skaneerida Ants Miidla. Osa fotodest pärineb rahvusarhiivi filmiarhiivist. Kehra muuseum ostis need filmiarhiivist välja koos litsentsitasudega – kuus ja pool eurot tükk.

Fotodel näeme vabriku ehitamist, omaaegseid juhte, töölisi ja nende maju. Saame teada, et tehti sporti, peeti sanitaarsalkade võistlust ning musitseerisid koorid ja tütarlaste ansambel Anne.

Fotodest kõige priskem on mõistagi president Pätsist Kehra vabriku käivitamise nuppu vajutamas. Foto originaal pärineb rahvusarhiivist, kanga väljaprint mõõtmetega 230×160 laenati Harjumaa muuseumist.

Pätsi külaskäigu auks tehti 1938. aastal Kehra jaamahoonele lausa täiendav uks, et riigipea ei peaks ühest ja samast kohast sisse ning välja astuma. Tarbetust uksest on hiljaaegu siiski loobutud – selle kohta kaunistab taas aken.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.