Saada vihje
Katrin Sirp: “Koeraarmastus on peidus igas inimeses” (0)
Article title
Katrin Sirp ja Kelli Talving Morriga aias, taustaks koera 24 rosetti ja 8 karikat.
2.-3. juunil Luige näituste baasis toimunud Eesti koeranäituste suursündmusel „Eesti võitja 2018“ võistlesid koerad üle Eesti ja ka piiri tagant. 2500 koera seast osutus üldvõitjaks punane iiri setter Nobleton Clover Moors, kelle omanik on Katrin Sirp.

“Ma olen kogu elu olnud koerainimene, aga nüüd on lihtsalt selline hetk, kus lapsed on suured ja mul on aega koeraga tegelda,” selgitab Katrin Sirp, kelle kodumaja jääb Viimsi ja Pirita piirimaile.
Nobleton Clover Moorsi ehk Morri kasvatamisel on Katrinile nõu ja jõuga abiks olnud koera ema Tessa omanik Kelli Talving, kes elab Ahisilla külas Kose vallas.

Tessa täisnimeks on Nobleton Rosy Starling. “Nobleton on kenneli nimi. See on kõikide koerte nime ees, kes on sellest kennelist pärit. See on põhimõtteliselt firmamärk,” selgitab Kelli.

Tavaliselt valib kasvataja sama pesakonna koertele kas ühtse temaatika või algustähega nimed. “Kõikide Tessa õdede-vendade nimed algavad R-tähega, aga Morri pesakonnakaaslaste nimed on inspireeritud kevadest. Nii on lihtsam juba koera nime peale heites teha järeldusi, mis on koera päritolu ning millisest pesakonnast ta on pärit,” lisab Kelli.

Nagu lapse saamine

Pidulik hetk saabus eelmise aasta 19. märtsil, kui Tessa tõi ilmale 11 kutsikat, kelle isaks on üks Soomes elav iiri setter. “Koerte tiinus kestab 63 päeva ning kutsikad loovutatakse peredesse tavaliselt 7-8-nädalaselt,” täpsustab Kelli.

Tessa kutsikad leidsid omanikud Tallinnas, Harjumaal ja isegi Leedus. Kutsikatest Morri jõudis uude koju Katrini juurde 12. mail. “Esimesed päevad olid muidugi rasked. Magasin kutsikaga põrandal ja püüdsin ta olemist nii mugavaks teha, kui vähegi sai,” naerab Katrin.

“Kutsika võtmine on nagu lapse saamine. Täpselt samamoodi kasvatad, hoolitsed. Kutsikat ei saa lihtsalt meelelahutuseks, toa iluks või diivani iluks võtta, nagu mõned inimesed kipuvad tegema,” arvab Katrin.

Morri 7-nädalasena. Foto Jane Faizullin 

“Morri pissis tuppa, näris asju – mõned saapad ja natuke varvast,” jätkab Katrin. Kutsikas nimelt tõmbas mängu käigus juhtunud õnnetuse käigus omaniku varbast väikese tüki välja. “Nüüdseks on juba paranenud, aga alguses oli paras auk.”

Kelli lisab: “Ma tean settereid, kes on närinud betoonseina sisse augu. Kutsikad vajavad palju tähelepanu ja tegelemist ning kui omanik seda ei võimalda, otsib koer ise endale tegevust. Tavaliselt aga ei ole omanikule meele järgi, kui nahksaapad või diivan uue disaini saab.”

“Kutsika võtmine on nagu lapse saamine. Täpselt samamoodi kasvatad, hoolitsed.“

Iiri setter kaalub sündides 300-400 grammi. Kahekuusena on ta juba neli kilo. Täiskasvanud isane setter kaalub keskmiselt 35 kilo, emane 25. Mida selline koer sööb?

“Toiduvalik sõltub mitmest faktorist: omaniku enda toidulaua eelistustest, rahakoti paksusest ja viitsimisest-tahtmisest, koera toidulauale kõik toiduained ise kokku sobitada,“ arvab Kelli.

„Kõik koeraomanikud katsetavad järele, missugune toit tema koerale sobib. Loomulikult see on kinni tema omaniku eelistustest, kas ta eelistab teda kasvatada krõbinate peal või annab ta talle toortoitu,” selgitab Katrin ja lisab, et ükski valik ei ole vale. Iga koeraomanik tahab ju oma koerale parimat.

Tarkus koertekoolidest

Iiri setter on südikas ja kõrge enesehinnanguga tõug. Kuigi esimesel võimalusel seavad nad end sisse tugitoolis, ei ole nad mõeldud tervet päeva seal veetma. Setter on aretatud jahikoeraks, mistõttu ta on kõrge energiatasemega ja vajab igapäevast tegelemist.

Et koeraga oleks mõnus koos elada, tuleb nii teda kui ka ennast koertekoolis treenida. Kui Morri oli neljakuune, kakkas Katrin temaga käima Kelli juures, kus said kokku ka teiste Tessa kutsikate omanikud.
“Tegime algtreeningu pesakonna kutsikatele, sellepärast et eriti alguses koer räägib ühte keelt, inimene teist keelt. Et nad mõlemad oleksid rõõmsad, peavad nad õppima mõningaid ühiseid reegleid,” selgitab Kelli.

Ta õpetas kutsikatele kästlusi nagu “siia”, “istu”, “lama”, “oota”. Prooviti ka näituseseisakut, jooksu ja püsivust. Suure osa treeningust võttis aga tavapäraste kutsikamurede, nagu peale hüppamine ning käte ja asjade närimine, lahenduste leidmine.

Morri 2.-3. juuni koeranäitusel „Eesti võitja 2018“. Foto Jane Faizullin 

Kelli juures käisid kutsikad paari kuu vältel korra nädalas, õppetöö lõppes eksamiga. „Kindlasti tuleb kõiki koeri noores eas tutvustada erinevate inimestega, kohtade ja olukordadega. Vastasel juhul võivad tulevikus koerad olla arglikud või pelglikud,“ arvab Kelli.

Järgnesid näituseharjutused Inga Siili kutsikakoolis, jällegi kord nädalas. “Inga on ise tuntud näitustekohtunik. Seega ta teab väga hästi, mida kohtunik võiks tahta näitusel näha,” räägib Kelli. “Nad käisid ka hea sõbra Marika Kuusmani trennis, kes on Eesti üks staažikamaid setterikasvatajaid.”

Samaaegselt trennidega hakkas näitustel osalemine. Esimest korda astuti üles Saku suurhallis, kui Morri oli viiekuune. “Seal on lahtivõetav trepp, mis väga kumiseb. Ta hakkas seda kartma ning jooksis ringis selg ees,” meenutab Kelli esialgset ebaõnne, ent lisab, et probleemide tekkimisel tuleb nendega tegelda, mitte neid vältida.

2500st parim

Algselt on koeranäitused organiseeritud just tõukoerte standardite vastavuse kontrollimiseks ehk aretusele mõeldes. Kõikidel tunnustatud koeratõugudel on standard, millega koera võrreldes annab kohtunik koerale hindeks kas „suurepärane“, „väga hea“, „hea“, „rahuldav“, „diskvalifitseeritud“ või „ei hinnata“.

Tänapäeval on aga tavaliselt koeraomanikel näitusel käies motivatsiooniks koguda sertifikaate, mida jagavad kohtunikud vaid kõige tõulisematele koertele. Näiteks koeral vanuses 9-18 kuud on vaja koguda kolmelt erinevalt kohtunikult kolm sertifikaati, mille alusel omistatakse koerale Eesti juuniortšempioni tiitel. Mõnel üksikul näitusel aastas on võimalik saada tiitel ka otse näituselt, sealhulgas Eesti võitja näituselt.

Morri varamus on juba palju karikaid ja rosette, ent üks karikatest ületab suuruse poolest kõik ülejäänud. Tänavu 2.-3. juunil peeti Kiili vallas Luige baasis rahvusvaheline näitus “Eesti võitja 2018”, millest võttis osa 2500 koera.

“Iiri setterid hindas ära iiri kohtunik 2. juunil. Nendest valiti Morri parimaks,” meenutab Kelli. 3. juuni finaalis võistlesid omavahel erinevate tõugude rühmavõtjad. “Seal otsustas hollandi kohtunik, et nendest on Morri kõige kaunim.” Kokku hindas Morrit selle näituse erinevatel võistlustel neli kohtunikku eri maadest.

See tagas 2500 koera seas üldvõidu. Lisaks karikale sai Morri Royal Canini toitu ja suure lillebuketi. “Ma olin väga-väga õnnelik, et Morri nii kaugele jõudis,” rõõmustab Katrin. “See oli täiesti uskumatu,” arvab Kelli.

Eestis on praegu iiri settereid kokku paarisaja ringis. “Meil on Eesti Setterite Klubi, mis on mittetulundusühing, kus asjaarmastajad saavad koonduda ja ühiste üritustega liituda,” selgitab Kelli. Klubi tegeleb setteritõu parandamisega Eestis.

„Setter on selline tore tõug, et teda ei tule väga tihti kammida. Tal on ilus pealiskarv ja ei ole aluskarva,“ ütleb Katrin.

„See on hästi siidine ja tugev karv. Isegi kui ta läheb liivaseks, siis ta kuivab ära ja liiv kuivab iseenesest välja,“ lisab Kelli. Täpselt nii kena ja tore kui setter välja paistab, on ta ka oma olemuselt.

„Mahagonikarva ja elegantse välimuse taga on aktiivne ja sportlik hing, kes sobib heaks perekonnaks ning armastab lapsi,“ ütleb Kelli lõpetuseks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.