Riisipere alevikus elavad Krislyn Derkun (38) ja Tanel Kislov (33) leidsid uue hingamise nahkehistöö kaudu. Kaubamärgi “Vanakuramuse Nahakamber” all valmistavad nad portfelle, õlakotte, rahakotte, püksirihmu, võtmehoidjad ja muid taimparknahast tooteid.
Tallinnas sündinud ja kasvanud Krislyn ostis endale korteri Riisiperesse 2006. aastal. Kui naine Taneliga tutvus, kolis ta Tallinnasse tagasi, aga otsustas siis, et üheskoos on mõistlikum elada ikkagi Riisiperes.
Millal jõudis abielupaar nahkehistööni? “Detsembris talvisel pööripäeval saab viis aastat, kui me nahast asjade tegemist alustasime,” selgitab naine.
Inspiratsioon püksirihmast
“Kõik algas ühest katkisest püksirihmast. Läksin poodi, ostsin uue püksirihma, kuid see läks lõhki. Ostsin teise, läks seegi kahe kuu pärast lõhki. Siis lõpuks otsin nahatüki, hakkasin ise püksirihma tegema,” meenutab Tanel.
“Me olime tegelikult kaua otsinud seda võimalust, kuidas palgatöölt ära tulla ja ise ennast üleval pidada,” lisab Krislyn.
Varasematel aastatel oli Tanel rahvamuusik, fotograaf ja trükitööline. Krislyn töötas turvateenistuses, baaridaamina, sekretär-assistendina, raamatupidaja abina, kalaturu müüjana ja samuti trükitöölisena.
“Tööpäev ei kesta ilmtingimata 8 tundi, nagu see mujal tavaline on, vaid on ka tööpäevi, mis kestavad 16 tundi ning enamgi,” selgitab Krislyn käsitöölise elu.
Tanel täpsustab, et ühe sellise kõikuva pikkusega tööpäeva jooksul võib valmida näiteks kas püksirihm või kümme käepaela.
Kui palju aega kulub aga nahast rahakoti valmistamiseks? “Alla kahe päeva ma seda valmis ei saa,” arvab Krislyn.
Naisterahva õlakotti tehakse lausa neli päeva. “Kui mustriga ka, siis läheb muidugi rohkem aega. See sõltub mustri keerukusest. Voolimine võtab kauem aega,” selgitab Krislyn.
Saaremaa veiste nahast
Esemete valmistamiseks kasutavad Krislyn ja Tanel Saaremaa veiste nahka, mis on taimpargitud Jõgevamaal Skineks OÜ-s.
Miks just Saaremaa veised? “Venemaa veisenahad on üsna nirud, sest seal on päris palju sääse- ja puugihammustusi, mis jätavad nahale armid. Naha kvaliteet nendes oludes ei ole kõige parem,” selgitab Tanel.
“Saaremaal on sääski ja puuke vähem kui Venemaal,” lisab mees. “Eesti nahk on parem jah,” arvab ka Krislyn. Skineks on Eestis jällegi ainuke ettevõte, mis taimparknahka valmistab.
Kui Astrid Lindgren tundis huvi, mitu kotletti saab ühest lehmast, siis küsin Harju Elu poolt, mitu rahakotti saab ühe lehma nahast. “Mis küsimus see selline on? Ma ei tea. Nahad on erineva suurusega,” on Krislyn nõutu.
Järele mõeldes meenub abielupaarile, et üks lehmanahk olnud lausa poolteist meetrit pikk. Naha pikkus on oluline eeskätt püksirihmade valmistamisel. Muude esemete valmistamisel ei ole pikkus oluline. Rahakoti puhul mängib peamist rolli hoopis naha paksus – kaane jaoks vajatakse paksemat, sisu tarbeks õhemat nahka.
Kuidas saada pruuni värvi rahakott, kui lehma nahk on musta-valgekirju? “Nahale pannakse esmalt õlikiht, et nahk ei kuivaks lõhki. Soovi korral lisatakse õlivärvi kiht. Siis lähevad peale värvikinnisti ja lakk,” räägib Tanel.
“Meile jõuavad muidugi karvutud nahad, nii et kirjut nahka me ei näegi,” ütleb Krislyn.
Vabadusel pole hinnasilti
Nahkesemeid ostetakse rohkem jõulude ajal. Suvel pakuvad teenimisvõimalust laadad ja festivalid. “Talvisel pööripäeval ja suvisel ajal on järjekorrad tellimustöödele tavaliselt kaks kuud,” ütleb Krislyn.
Kuidas klient käsitööliseni jõuab? “Meil on internetis veebileht ja Facebooki leht. Tellimus vormistatakse kas internetis või telefoni teel. Mõni üksik on ka kohale tulnud,” räägib Tanel.
Enamuse toodangust müüb abielupaar Eestis, aga posti teel on saadetud esemeid ka Soome ja Kanadasse.
Kas nahast elab ära? “Elab! Näed, me oleme elus,” naerab Krislyn. Palju nahkehistööga ikkagi igakuiselt teenib? “Ma pean ütlema, et mina täpselt ei tea, sest ma lihtsalt vaatan selle järgi, et kõik materjalid saaksid ostetud, söögid kõhtu pandud, maksud makstud. Siis on kõik hästi,” arvab naine.
“Minu endised töökaaslased on küsinud, et kas sa oled nüüd rahul. Loomulikult ma olen rahul. Mul on kolm korda vähem aega, vahest on kolm korda vähem palka, aga sellel vabadusel ei ole hinnasilti küljes,” väidab Tanel.
