Saada vihje
Kas Tallinna prügila haisule leitakse lahendus? (0)
Article title
Tarmo Tehva, Riina Vaht ja Kertu Tiitso Jõelähtme rahvamajas selgitusi jagamas. FOTO Andres Tohver)
15. mai õhtul jagasid Jõelähtme rahvamajas selgitusi Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juhatuse liige Kertu Tiitso, keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja asetäitjaTarmo Tehva, samuti Riina Vaht, kes on alates 1. maist taaskasutuskeskuse haldur.

Jõelähtme vallas Rebala külas paikneb nimelt Tallinna prügila, praeguse nimega Tallinna jäätmete taaskasutamiskeskus, millest leviv hais on juba aastaid kimbutanud Jõelähtme valla ja Maardu linna elanikke. 6. veebruaril 2018 esitas Tallinna jäätmete taaskasutuskeskus keskkonnaametile keskkonnakompleksloa muutmise taotluse.

Juhi monoloog

Arvestades kasvavat avalikkuse survet jõuti ka avaliku aruteluni, mis peeti 15. mai õhtul Jõelähtme rahvamajas, kus peamine kõneleja oli Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juhatuse liige Kertu Tiitso. Modereeris Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, huvilisi tuli kohale paarkümmend.

Tiitso andis esmalt teada, et taaskasutuskeskus tegeleb jäätmete ladestamisega, ladestusalalt gaasi kogumisega, biojäätmete kompostimisega, segaolmejäätmete käitlemise ja sellest prügikütuse tootmisega ning koldetuha käitlemisega.

Tiitso kiitis segaolmejäätmeid põletava Iru koostootmisjaama avamist 2013. aastal. Varasemalt ladestati Tallinna prügilasse aastas ligi 200 000 tonni jäätmeid, 2014. aastal kukkusid mahud 25 000 tonni peale.

“Prügila tähtaeg, kuni ta võib olla ladestusalana tegutsev, on aastani 2043. Peale seda on 20 aastat vaja teha järelhooldust,” lisas Tiitso. Tema sõnul käib juba praegu Tallinna prügila osaline sulgemine, milleks kasutatakse põletustehaste koldetuhka. Järgnevalt selgus siiski, et eelmisel aastal kasvasid Tallinna prügilasse toodavate jäätmete mahud 100 000 tonnini.

Tiitso sõnul näitas heiteallikate inventuur, et probleemiks võib olla ladestusala, gaasikogumisjaam, selle kõrval olev tõrvik ja kompostimisala. Probleemiks võib olla ka taaskasutuskeskuse territooriumile tulev Tallinna Vee pumpla ja ülevoolubassein.

Tiitso väitis ELLE OÜ analüüsi aluseks tuues enesekindlalt, et Tallinna prügila lõhnahäiringu osas ei esine seadustega paika pandud piirarvude ületamist. Samas tunnistas ta, et prügilast eralduvast metaanist õnnestub kokku koguda vaid 77 protsenti, ülejäänud 23 siiski lendub.

Inimeste mured

Tiitso monoloogi järel avaldas Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja muret lendtuha ladustamise üle. Tiitso vastas, et Iru koostootmisjaama lendtuhk viiakse Soome, kus seda kasutatakse tsemendi tootmisel.

Umbojale tegi muret ka prügilasse kavandatud iga-aastane bituumenisegude kogus – 15 000 tonni. Tiitso selgitas, et need on ehitusjäätmed, mille sees on teisi jäätmeid.

Vallavanem juhtis tähelepanu eelnõu orgaaniliste jäätmete pikale nimekirjale, samuti koguste suurenemisele. Tiitso vaidles vastu, et kogused ei suurene, lihtsalt jäätmemajandus muutub keerulisemaks.

Kui Umboja küsis reoveesetete kohta, said osalejad teada, et uue kompleksloaga võidakse prügilasse hakata tooma ka Tallinna Vee setteid – lausa 30 000–40 000 tonni aastas.

Vandjala külavanem Tiia Välk väitis, et reoveesetted on radioaktiivsed ja kartis, et need võidakse hiljem kottides vanakestele laiali jagada. Taaskasutuskeskuse haldur Riina Vaht vastas, et reoveesetete doosikiirgus on mitu korda alla Põhja-Eesti loodusliku doosikiirguse.

Andrus Umboja näitas “Jõelähtme valla ja Maardu linna haisuninad” Facebooki rühma kuude kaupa tehtud lõhnahäiringute kaarte. “Need väga spetsiifilised prügila haisuhäiringud ulatuvad pooleteise, kahe, kolme kilomeetri kaugusele,” ütles ta.

Umboja pidas lahenduseks lõhnareostuse vähendamise tegevuskava koostamist. Tiitso väitis, et kaubuste arvu hüppelise kasvu taga Maardu linnas ja Jõelähtme vallas on agitaatorite töö. “Täitsa haige jutt,” ütles selle peale Välk.

Järgnevalt vaieldi, milline on prügila lõhn ja milline mitte. “Meile tuleb päris palju teateid. Me nüüd iga lõhna peale kindlasti välja ei sõida,” lisas keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja asetäitjaTarmo Tehva.

“Miks on kadunud Aegviidu õhuseirepunkt ära,” kurtis Välk. Ta lisas, et seirejaamad on Maardus Iru juures, Muuga sadamas, aga puuduvad prügila ümbruses.

Nüüd üllatas Tiitso kuulajaid väitega, et keskkonnainfo telefonile 1313 tehtud kõned jäätmete taaskasutuskeskusesse ei jõuagi. “Helistage siis meie kontorisse otse,” soovitas ta.

“Mina olen 2017. aastal läbi käinud kõik Maardu lasteaiad, kõik Maardu koolid. Nendes mitte ükski laps ei käinud lõhnahäiringu maskiga, aga initsiateeriti selline kiri Maardu linnavalitsusele,” teatas Tiitso järgnevalt.

Kahe ja poole tunni jooksul üksmeelele ei jõutud. Küll said kõik osavõtjad esitada küsimusi, kuulata vastuseid ja lihtsalt auru välja lasta.

“Iga tegevus, mis aitab seda häiringut vähendada, on ainult positiivne,” ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja otsi kokku võttes.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.