Saada vihje
Kas suurem kiirus või lühem kodutee? (0)

Pärnu maantee on üks kahest suurest maanteest Harjumaal, <a href=

Et tõsta ka tänavuseks suvehooajaks Tallinna-Pärnu maanteel Laagri-Ääsmäe lõigul piirkiirus 110 km/h-ni, otsustati maanteeametis ohutuse tõstmiseks sulgeda sellel lõigul neli tagasipööret. Saku vald on plaanile vastu, sest näiteks Rahula küla elanike kodutee pikeneks pea kaheksa kilomeetri võrra.

Tagasipööre, mis pikendab märkimisväärselt Rahula ja ka Saue küla elanike koduteed, asub Kanama ehk nn Saue linna ristmikust veidike Jõgisoo pool. Inimesi, keda liikluse ümberkorraldus mõjutab, on umbes 350.
Saku vallavanem Tiit Vahenõmme sõnul on tegu läbimõtlemata otsusega. „Meile jääb arusaamatuks olukord, kus minutiline ajavõit Tallinna-Pärnu maanteel sõitvatele sõidukijuhtidele kaalub üles arvestatava hulga inimeste koduteekonna pikenemise ja tekkiva täiendava keskkonnasaaste,“ ütles ta.

Minutiline ajavõit, millele Vahenõmm viitab, tekib, kui sõita Saue-Ääsmäe lõigul 90 km/h asemel 110 km/h. Täpsemalt on ajaline võit 69 sekundit. Kui aga arvestada, et Rahula küla 100 sõiduki summaarne kilometraaž tõuseb uue kodutee tõttu ühes kuus 15 600 kilomeetri võrra, siis tundub minutiline ajavõit suhteliselt tühine.

Ööpäevas 14 000 autot

Kui autojuhtidele tundub loomulik, et kevadsuviseks hooajaks tõstetakse 2+2 rajaga maanteedel sõidukiirus 110 km/h-ni, siis maanteeamet tegi sel kevadel analüüsi, kas igal pool peaks piirkiirust ikka tõstma. Analüüsiti lõikude liiklusohtlikkust, arvestati viimasel kolmel aastal toimunud liiklusõnnetusi kogu tee keskmisega. Selgus, et Harjumaal on kaks lõiku, kus õnnetuste hulk on üle keskmise. Üks nendest asub Tallinna-Narva maanteel Jõelähtme vallas Võerdla ja Jõelähtme vahel. Seal tänavu piirkiirust ei tõsteta. Teine oli seesama Laagri-Ääsmäe lõik. „Sellel lõigul on viimasel kolmel aastal toimunud nii hukkunute kui ka vigastatutega liiklusõnnetusi, mis on seotud ka otseselt tagasipööretega,“ ütles maanteaameti liikluskorralduse osakonna juhataja Jaan Tarmak.

Tarmaku sõnul kaaluti erinevaid lahendusi – üks nendest oli ka piirkiiruse jätmine 90 km/h-ni. Siiski leiti, et tagasipöörete sulgemine kaalub üles maanteeäärsete asulate elanike pikema kodutee. „Maanteeamet on teadlik, et muudatused põhjustavad ebamugavust ligi 350 elanikule, kuid tagasipöörete sulgemine tagab iga päev ca 14 000 liikleja ohutuse ja suurema mugavuse,“ selgitas ta.

Tarmak lisas, et praegu, mil piirkiirust pole veel tõstetud, saab maanteeamet iga päev mitmeid päringuid liiklejatelt, miks seda tehtud pole.

Vallalt nõu ei küsitud

Saku vallavanem Tiit Vahenõmm aga pole rahul, et liikluskorralduse muudatuste tegemisel ei konsulteeritud omavalitsusega. „Teadsime küll Tallinna-Pärnu maantee ja Kanama tee ristmiku sulgemisest, kuid meil puudus info Rahula küla pöördevõimaluste sulgemise kohta,“ märkis ta. „Kohalikul omavalitsusel on vägab raske seista oma kodanike huvide eest ja kavandada leevendavaid meetmeid, kui kuuleme olulistest liikluskorralduse muudatustest alles siis, kui need juba otsustatud on.“

Jaan Tarmaku sõnul on pöörete sulgemine põhitrassi ohutusele tagamisele suunatud muudatus, mille mõjusid on võimalik hinnata ilma kohaliku omavalitsuse toeta. Ja kuigi Saku vald palus maanteeametil veel kaaluda ning jätta liikluskorraldus muutmata, siis amet otsusest ei tagane. „Maanteeamet ei kaalu olukorra jätkamist senisel kujul (jätta tagasipööre alles – M.T.),“ ütles ta. „Varakevadisel perioodil tehti põhjalik analüüs, ning sobivat lahendust, mis lubaks suvist piirkiirust tõsta, meie hinnangul rohkem pole.“

KÜSIMUS
Kui Tallinna-Pärnu maantee Laagri-Ääsmäe lõigul asuvad tagasipöörded on ohtlikud piirkiiruse tõstmiseks, siis miks tõsteti piirkiirust eelmistel aastatel, kui tagasipöördeid ei suletud?

Jaan Tarmak
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja

Me paneme aasta-aastalt suuremat rõhku maanteevõrgu ohutumaks muutmisele. Näiteks oleme rakendanud liiklusohtlike kohtade ohustamise programmi, kuid seoses muudatustega analüüsime põhjalikumalt ka olemasolevate teede ohutust.
Uue liiklusohutusstrateegia alustalaks on nullvisioon. Visiooni peamine idee on teeliiklussüsteemi muutmises selliseks, mis välistab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja vähendab liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Teisisõnu peab süsteemi kavandamisel ja toimimisel arvestama vigade tekkimise võimalusega, kuid tagama inimelu säilimise ja tervisekahjustuse vältimise ka siis, kui liikleja teeb vea või isegi eirab mõningaid reegleid. Me peame võimalikke ohtusid teadvustama ja olema valmis tegema igal tasandil põhimõttelisi muudatusi. Liikluses ei ole lihtsaid ja üheseid lahendusi, see eeldab liikluses osalejatelt ja otsustustasanditel palju enamat, kui ainult mustvalget lähenemist.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.