Saada vihje
Kas Pirita tee ummikud kaotaks ekspressliin Viimsisse? (0)
Praegused Viimsi valla ühistranspordi ühendused peamistesse pendelrände sihtkohtadesse ei ole autoga võrreldes konkurentsivõimelised, olles kas täiesti puudu või liiga aeganõudvad. Nii nenditakse Hendrikson & Ko poolt tehtud Viimsi liikuvusuuringus, mille tellis Viimsi vald.

Ummikud, mis igapäevaselt Pirita teel liikujaid tipptunnil kinni hoiavad, pole kellelegi uudiseks. Kuigi ummikute vähendamiseks on tehtud liikluses mõningaid muudatusi, näiteks loodud ühistranspordile eraldi rada, pole need märkimisväärset mõju avaldanud. Kuid ummikutest pääsemiseks on uute teede rajamine alles see viimane, kõige halvem võimalus, märgitakse Hendrikson & Ko uuringus. Selles vaates ei ole kasu ka Tallinnas palju kisa tekitanud Reidi tee rajamisest.

Mida siis uuringus soovitatakse? Lühidalt: kasutada kõiki teisi meetmeid peale uute teede ehitamise.

Esiteks tuleks hakata tegelema ummikute põhjuse, mitte tagajärjega ehk teedega. Peamiseks põhjuseks, miks Pirita teel tipptunnil liiklus seisab, on Viimsi elanike vajadus sõita Tallinna, kas siis kesklinna või läbi kesklinna. Seega, kui Viimsi vallas oleks piisavalt kooli- ja lasteaiakohti, töökohti ning kaupluseid ja vaba aja veetmise võimalusi, ei peaks vallaelanikud nii tihti pealinna vahel pendeldama.

Viimsi vald on viimastel aastatel selle probleemiga vaeva näinud ning teenuste pakkumine on arenenud, kuid nagu uuringu järeldustes märgitakse, pole „Viimsi valla funktsionaalsuse täienemine viimastel aastatel suutnud mõjutada Viimsi valla ja Tallinna linna vahelist tööjaotust. Selle tagajärjeks on suuremahuline igapäevane Viimsi vallast väljuv pendelränne, mis on vahepealsetel aastatel olnud kiirema kasvuga kui rahvastiku kasv.“

Uuringu järgi on Viimsi valla igapäevase pendelrände maht 12 000 elanikku. Kui arvestada, et ametlikult elab Viimsi vallas ca 19 300 elanikku (mobiilpositsioneerimise uuringu järgi elanike arv 23 000-24 000), siis on see rohkem kui pool valla elanikkonnast.

Tallinna vastu ei saa

Viimsi vallas ollakse sellest kõigest teadlikud ning uuringu tulemused üllatusena ei tulnud. Vallavanem Rein Loigu sõnul tegeldakse praegu valla arengukavaga aastani 2022, kus uuringus väljatoodud teemad on kõik sees. „Meie ambitsioonikas eesmärk on olla parim elukeskkond Eestis, kus on olemas kõik esmatasandi teenused – kool, lasteaed, kaubandus, sportimisvõimalused, kultuuriasutused –, et inimesed ei peaks kuhugi mujale minema,“ märkis ta. „Praegune peamine pendelrände põhjus on, et lapsed käivad Tallinna koolides.“

Koolikohtade mure peaks lahendama järgmisel sügisel avatav Viimsi riigigümnaasium. Samuti on vallal plaanis ehitada Viimsisse kaunite kunstide kool, et lapsed ei peaks tasemel huvihariduse pärast pealinna sõitma. Sinna peaks ehitatama ka kontserdisaal. Lisaks on vallas valmimas uus spordihoone. Viimastel aastatel on avatud Haabneemes ja Viimsis uusi kaubanduskeskuseid ning neid tuleb järgmistel aastatel juurde.

Seega tundub, et olukord paraneb. Kuid Tallinna tõmbejõu vastu nii lihtsalt siiski ei saa. Töökohtade valik on seal endiselt kordades suurem ning uusi kohti tekib aina juurde. Uuringus märgitakse, et viimastel aastatel on viimsilaste uueks tõmbepaigaks saanud Ülemiste tehnoloogialinnak.

Rein Loigu sõnul on valda vaja luua nn tarku töökohti – büroopindu ja kaugtöö võimalusi. „Meie eesmärk on, et inimene ei pea ilmtingimata Tallinnas käima ja tekitada võimalusi, et tuleks juurde büroopindu,“ rääkis ta. „Tallinna pakkumus saab olema alati suurem, selle vastu me ei saa ega peagi saama – inimene teeb ikkagi ise valiku, kus ta käib.“

Uus ekspressliin?

Järgmiseks sammuks peaks uuringute koostajate arvtes olema ühistranspordiühenduste parendamine. Üks võimalus on avada uus ekspressbussiliin, mis käiks Haabneeme ja Tallinna Tondi asumi vahet, läbides kas kesklinna või sellest mööda sõites. Tondilt saaks inimesed ümber istuda trammile ning sõita Ülemistele, mis, nagu öeldud, on kasvava tähtsusega sihtkoht viimsilaste jaoks.

Uuringu tegijad on välja arvutanud, et kui praegu on Pirita teed pidi liikujate koguarv ööpäevas 26 000, millest hommiku tipptundidesse jääb 6500 reisijat, siis igapäevaste ummikute kadumiseks piisaks, kui nendest 1000 hakkaks kasutama ühistransporti. See tähendaks, et uus bussiliin peaks käima 12 korda kahe tunni jooksul ehk intervall oleks 10 minutit.

Rein Loik peab ekspressliini mõistlikuks ideeks, jääb vaid küsimus, kes selle käima paneb: Tallinna liin või Harjumaa Ühistranspordikeskus. Lisaks peaks tema sõnul mõtlema marsruudi üle: kuivõrd Lasnamäelt käib üsna palju inimesi Viimsis-Haabneemes tööl, siis peaks olema ka bussiliin, mis ühendab Lasnamäed ja Viimsit-Haabneemet.

Märksa grandioossem ettepanek on trammiliini avamine Viimsi ja Tallinna vahel. See, märgib Loik, oleks üüratult kallis, kuid mitte mõttetu. „Kui võetakse suund, mis mujal maailmas väga levinud, et eelistatakse rööbastransporti, siis võiks Viimsi olla osa plaanist küll – meil elab ikkagi 24 000 inimest,“ märkis ta, lisades, et Haapsalu, kuhu praegu raudteed tahetakse rajada, on poole väiksema elanike arvuga paik.

TEAVE: Tähtis on ka mulje
• Peale vajalike teenuste olemaolule vallas juhtis Hendrikson & Ko tehtud uuring tähelepanu asjaolule, et Viimsi valla keskus ehk Haabneeme ja Viimsi ei näe piisavalt esinduslikud ja linnalikud välja, mistõttu ei tunneta inimesed neid keskusena ega veeda seal pikemalt aega.
• Uuringus tehti ettepanek muuta Haabneeme ja Viimsi alevikku läbivad maanteed linnalise avaliku ruumi kvaliteediga tänavateks. Praegu on sealne avalik ruum valdavalt äärelinlik või maanteeäärse küla kvaliteediga, märgiti uuringus.
• Viimsi vallavanem Rein Loik ütles, et praegu tegeldakse vallas Haabneeme üldplaneeringu lõpetamisega, kus on kirjas Haabneeme kui valla keskuse moderniseerimine. „Haabneeme võiks olla valla linnalikum osa, kus asuks ka valla administratiivne keskus ehk vallamaja. See annaks moodsama ja linnalikuma aktsendi keskusele,“ ütles Loik.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.