Kas peaministriks Kallas või Ratas? (0)
Nagu eranditult läbiviidud uuringud näitavad, on meie kaks suurparteid, Eesti Keskerakond ja Eesti Reformierakond teistest oluliselt ette rebinud. Järelikult on ka just nende erakondade liidritel kõige reaalsem võimalus tõusta valitsusjuhiks. Harju Elu esitas mõlemale kandidaadile neli küsimust, mis peaksid aitama ka valijat nende suhtes otsuse langetamisel.

Mis oleksid esimesed sammud, mida valitsusjuhiks saades sisepoliitiliselt astuksite?

Kaja Kallas, Eesti Reformierakond: Kõigepealt muudaks ära edasipüüdlikkust karistava maksusüsteemi ning kehtestaks 500 eurot tulumaksuvabastust kõigile ja seejärel ilma astmeteta süsteemi. Lisaks muudaks aktsiisipoliitikat, mille tagajärjel me oleme viimase kahe aastaga kaotanud 357 miljonit aktsiisitulu ja käibemaksu. Kõikides olulisetes valdkondades on meil ideed, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Aga selleks, et minna edasi, peame me kõigepealt parandama ära praeguse valitsuse poolt tekitatud vead.

Jüri Ratas, Eesti Keskerakond: Kindlasti tuleb ära teha erakorraline pensionitõus, mis on hädavajalik, et tuua meie eakad vaesuspiirist välja. Lahendus tuleb leida ka omaste hoolduskoormuse vähendamiseks. Samuti pean vajalikuks lapsetoetuste olulist tõstmist ning tasuta lasteaia koha tagamist igale lapsele.
Edasi tuleb minna ka riigireformiga ning seejuures läbi viia põhjalik riigieelarve revisjon, et vaadata kriitilise pilguga üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad. Meil tuleb vähendada bürokraatiat ja dubleerimist ning kanda hoolt selle eest, et maksumaksja raha kasutataks võimalikult otstarbekalt ja efektiivselt.

Millised on need Keskerakonna nõudmised, mille pärast ühise valitsuse tegemine Reformierakonnale kindlasti ei sobi (juhul kui Keskerakond neist ei tagane)?

Kaja Kallas: Esiteks, Reformierakond soovib, et kõigile kehtiks lihtne ja õiglane maksusüsteem, mis ei karista ettevõtlikust. Keskerakond soovib astmelist tulumaksu, mis karistab juba keskmist palka saavaid inimesi kõrgema maksuga.
Teiseks, Reformierakond soovib, et kodakondsuse andmisel jääb alles keele- ja põhiseaduse nõue. Keskerakond soovib kodakondsust kõigile soovijatele jagada ilma keelenõudeta.
Kolmandaks, Reformierakond soovib üle Eesti ühtset eestikeelset haridussüsteemi alates lasteaiast. Keskerakond soovib senise kahe süsteemi (eesti- ja venekeelse süsteemi) jätkumist, mis ei ole Eesti inimeste huvides, vaid hoiab inimesi jätkuvalt eraldi inforuumides.

Millised on need Reformierakonna nõudmised, mille pärast ühise valitsuse tegemine keskerakonnale kindlasti ei sobi (juhul kui Reformierakond neist ei tagane)?

Jüri Ratas: Keskerakond pole nõus solidaarse ravikindlustuse lõhkumisega ega Reformierakonna taotletud maksumuudatustega, millest võidaks vaid jõukam osa ühiskonnast. Meie oleme alati seisnud ühiskonna enamuse heaolu eest ning leiame, et enim vajavad toetust keskmise ja madalama sissetulekuga inimesed. Maksu- ja sotsiaalpoliitika peab olema õiglane ning ebavõrdsust vähendama, mitte seda suurendama.
Samamoodi on meile vastuvõetamatu Eestimaa elanike rahvuspõhine vastandamine ning pooltõdede ja valeuudiste levitamine, mida kahjuks Reformierakond üha sagedamini teeb.

Millist valitsust oleks lihtsam juhtida – kas sellist, kus oleks üks suur partner või mitu väikest partnerit?

Kaja Kallas: Loomulikult on lihtsam juhtida valitsust, kus on ainult kaks partnerit, aga me oma põhimõtetest ei tagane. Ja olen selgelt välja öelnud, et EKREga me koalitsiooni ei tee.

Jüri Ratas: Minu kogemus peaministrina on õpetanud, et kõige olulisem on valitsuse koostöötahe. Kui koalitsiooni osapooltel on selge soov Eestimaa sõlmprobleemidele lahendusi leida, siis õnnestub vajadusel kompromisse teha ning erimeelsusi ületada. Soovin siinkohal tänada Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Isamaad asjaliku ning üksteist austava koostöö eest.
Keskerakond ei lähtu uue valitsuse moodustamisel partnerite arvust, vaid sellest, kellega saame kõige paremini Eesti elu edasi viia. Soovime ehitada hoolivat, jõukat ja õiglast riiki kõigile. Riiki, kus kedagi ei jäeta maha ning kus iga inimene tunneb end väärtustatud osana meie ühiskonnast.

Kas riigi- ja haldusreform on teie erakonna jaoks lõppenud?

Kaja Kallas: Riigireform ei ole kindlasti veel lõppenud. On palju kohti, kus me saame bürokraatiat vähendada ja tõmmata riigiaparaati kokku, et kogu meie riik toimiks paremini ja oleks inimestele ja ettevõtetele pigem toeks kui takistuseks. Meil on plaan vähendada valitsusametnikke 4000 inimese võrra nelja aasta jooksul, samuti ettepanekuid, kuidas muuta riiki efektiivsemaks.

Jüri Ratas: Pean kindlasti vajalikuks riigireformiga edasi minemist. Meil tuleb muuta riigijuhtimine efektiivsemaks, vähendada dubleerimist ja bürokraatiat ning pakkuda inimestele avalikke teenuseid mugavamalt, kiiremini ja kvaliteetsemalt. Selleks peame veelgi tõstma ka kohalike omavalitsuste võimekust, et seeläbi tagada vajalike teenuste kättesaadavus kogu Eestis.
Olen teinud ettepaneku kujundada riigihalduse ministri ametikoht ümber regionaal- ja rahvastikuministriks, et pöörata enam tähelepanu just piirkondlikule arengule ning rahvastikuküsimustele, mis on Eesti suurimaks väljakutseks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.