Saada vihje
Kas Eesti IT-edulugu maailmas võiks jätkuda krüptoraha väljatöötamisega? (0)
Krüptorahasid arvatakse üle maailma olevat loodud kuni paar tuhat ja Eesti e-riigi ja digitaalvaldkonna arenenud riigina ei ole jäänud neist arengutest päris kõrvale. Näiteks on endine president Toomas Hendrik Ilves veendumusel, et demokraatia kaitseks on sularahavaba ühiskond parim lahendus. Ilves tegutseb 2016. aastast maailma majandusfoorumi (WEF) moodustatud blockchaini ehk krüptoraha tehnoloogia uurimise töörühma kaasesimehena.

Eestis tehtavate projektide kohta tuleb mitmesuguseid uudiseid, nende hulka satub ka veidraid projekte. Seetõttu on eksperdid – samuti portaal Kruptouudised.ee – soovitanud olla ettevaatlikud uute krüptoraha projektidega, kuna enamus neist on pettused. Enne investeerimist tasuks väga hoolikalt analüüsida iga projekti ja meeskonna tausta.

Hadley Barrett, Eestis registreeritud online valuutasüsteemi ReMoneta juht ja pikaajaline ettevõtja kinnisvara, energia ja – viimati – meedia alal, on hoiatustega nõus: “Kõigil arenevatel turgudel peavad inimesed tegutsema ettevaatlikult. Meie meeskonnal on olemas kogemus kujunevate ja kaootiliste turgude jaoks. Näiteks olime esimene päikeseenergia tootmise firma Suurbritannias, liidrid jätkusuutliku kinnisvara arendamisel, ise olin aktiivselt tegev IT tarkvara arvutisüsteemis (Bulletin Board) veel aastaid enne seda kui internet saavutas populaarsuse. Seega on ReMonetal võimekus tutvustada uut struktuuri ja lisada professionaalsust arenevale turule”.

“Krüptoraha võistluses start juba antud”, kirjutab Äripäev (28.11.2017) ja tsiteerib Dmitri Lauši, Admiral Marketsi asutajat ja Finance Estonia nõukogu liiget, kelle arvates on Eestil suur edumaa krüptoraha ja plokiahela kasutuselevõtuks. Samal ajal pangad kardavad krüptorahadega seotud projekte – ei taheta riski võtta, kuna ei saada aru kuidas see töötab, kuidas seda kontrollida ja reguleerida.

Eesti Panga president Ardo Hansson on samuti öelnud selgelt välja – intervjuus Saksa lehele Börsen-Zeitungile – et riikliku krüptoraha tulemas ei ole. Negatiivne on ka Hanssoni üldine suhtumine, krüptorahadega praegu maailmas toimuvat peab keskpankur hullumeelsuseks. “See on tõeline mull – võibolla hullem, kui Hollandi 17. sajandi tulbimaania. Krüptovaluutade olemuslik väärtus on veel väiksem, kui tulpidel.” (Ärileht, 17.01.2018)

“See tekib teatavat muret, kuid meie eesmärk ongi lahendada peamised probleemid. Seepärast omavad ReMoneta grupi ettevõtted väärtuspõhist suhtumist ja reaalset tagatist, samuti täiesti stabiilset hinnakujundust tänu arvutiprogrammile, mis fikseerib hinna pikas perspektiivis.” Lisaks pakub uus lahendus kuluvabasid ülekanded kõikjal maailmas, tasuta liitumist ja suurt tehingute läbilaskevõimet, – kasutades ReMoneta meeskonna poolt loodud “aja hakkimise” meetodit – mis võimaldab välja arendada uut majandussektorit – mikromakseid.

Pangad kardavad krüptorahadega seotud projekte – ei taheta riski võtta, kuna ei saada aru kuidas see töötab, kuidas seda kontrollida ja reguleerida.

Põhimõtteks on tuua kasumit mitte üksnes ReMoneta kogukonnale, vaid lisada globaalsesse kaubandusse stabiilsust – kaasates positiivseid sotsiaalseid väärtusi rahamajanduse otsustusprotsessi. Oluline on see, et ei kasutata võimsaid arvutite toiteallikaid või mahukaid elektriressursse krüptoraha kaevadamiseks. Kogukonna liikmed teenivad raha läbi positiivsete väärtuste edendamise. Selline suhtumine on sõna-sõnalt iseloomulik nii ReMoneta kogukonnale kui ka Hadley Barretti varasematele ettevõtetele – ühendada kasumi tootmine maailma paremaks muutmise püüdlustega.

Mainida võiks veel – tarkvarafirma Ignite poolt – Eestis edasi arendatavat Byteballi, mis pandi käima 2016 aasta lõpus. Byteball on teistest, Bitcoiniga sarnanevatest krüptorahadest mõnevõrra erinev, kuna selles ei eksisteeri tavapärast plokiahelat. Selle asemel eksisteerib miski, mida nimetatakse DAG-ahelaks, kuhu tehtud ülekanded salvestuvad. Selle krüptoraha loojate tegevust on kirjeldatud kui tasuta raha laiali külvamist üle maailma – lootuses, et inimesed hakkavad seda kasutama. Täna pole sellest algatusest uuemat kuulda.

Eesti rahvuslikuks krüptorahaks või Eesti “oma krüptovaluutaks” on nimetatud ka Dagcoini, mille eestvedajaks on Nils Grossberg, tehnilise poole eest vastutab aga Asse Sauga, Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja ning juhatuse liige. On juttu olnud tehnoloogilistest eeldustest ja võrkturundusest, ent kommentaarid on käinud enamasti Dagcoini kalliste koolituspakettide kohta.

Nagu näha on Eestis noored tiimid alustanud erinevaid projekte, nende hulgas Estcoini idee, millest mõned on pälvinud negatiivseid hinnanguid. Kui aga omada professionaalset lähenemisviisi, usaldusväärset meeskonda, tagatisi väärtuse näol ja ambitsioonikust – kas ei võiks selline projekt nagu ReMoneta kujuneda järgmiseks Skype’i moodi Eesti edulooks? Nii või teisiti, loodame et Eestis kohtab toetust uuele ettevõtmisele ja soovi jätkata digitaalvaldkonna juhtimist. Pole tarvis koheselt alustada mahategemisega, enne võiks uuenduslikule tööstusharule anda aega veidi küpseda.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.