Saada vihje
Karu lõhkus Rae vallas mesipuid (0)
Article title
Soosalu talu mesipuud pärast karu hävitustööd. FOTO Raivo Korp
Kolme nädala eest ja ka möödunud nädalavahetusel möllas Rae vallas Vaidasoo külas mesikäpp, kes lõhkus Raivo Korpi Soosalu talus 11 taru, mille tõttu hukkus 16 mesilasperet. Korp kirjutas keskkonnaametile avaldused, kus ta hindab tekitatud kahju 5000 eurole.

Soosalu talul on üheksa hektarit maad. Tarud seisavad hobimesiniku elumajast saja meetri kaugusel heinamaa ääres, et pere lapsed mesilaste lennuteedele ette ei jääks ja nõelata ei saaks.

“Ma läksin laupäeval vaatama. Siis olid tarud ära lõhutud, raamid välja kistud ja mesilaspered kõik seal laiali,” meenutab Raivo möödunud nädalavahetust.

Viimased kolm aastakümmet mesilasi pidanud Raivol oli paarkümmend taru, millest osa seisis küll tühjana. Esimest korda külastas mesikäpp Soosalu talu septembri teisel nädalal.

“Esimene kahju tekkis ajavahemikul 5.-8. septembrini, siis hukkus kümme mesilasperet ja lõhuti kuus mesilastaru,” selgitab keskkonnaameti Harju, Rapla ja Järva maakonna jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialist Uno Treier, kes kutsuti Soosalu talu kahjusid hindama.

Miks oli hukkunud perede arv suurem lõhutud tarude arvust? Treieri sõnul jagunevad mesilaste majad lamavtarudeks ja korpustarudeks. Lamavtarul peab mesikäpp katuse ja küljed maha kiskuma, et kärjed kätte saada. Korpustaru lükkab loom lihtsalt külili, kärjed kukuvad sealt välja ning lõhkumiseks puudub otsene vajadus.

“Teine kahju tekkis ajavahemikul 28.-30. septembrini, siis hukkus kuus mesilasperet ja lõhuti viis taru. Tundub, et tegemist on keskmise suurusega pruunkaruga,” järeldab Treier.

Kuidas omanik ise oma kahjusid hindab? “Katused on suhteliselt katki. Osadel tarudel on küljed maas. Remont on seal aeganõudev ja kulukas,” arvab Raivo.

Ehkki karu kimbutas Soosalu mesilasi ka seitsme aasta eest,tarude ümber aeda ehitatud ei ole. “Ma ei ole pidanud vajalikuks aeda sinna teha,” räägib kahju kannatanud omanik.

Arve keskkonnaametile

“Mesilased on mul puhas hobi. Seda ma tööks ei nimetagi,” ütleb Raivo, kes põhitööna teenib leiba puiduettevõttes Sun Timber OÜ, mis paikneb Lääne-Harju vallas Rummu alevikus.

Aastas saab ta Soosalu mesilastelt ca 400 kilogrammi mett. “Käesoleval aastal olen saanud umbes sama palju. Ma jõudsid enamuse meest tarudest välja võtta. Paarilt perelt jäi veel võtmata,” selgitab ta.
Kas mees jätkab mesilastega? “Kindlasti. Tuleb lihtsalt võtta vastavad meetmed tarvitusele. See on sihuke ajutine tagasilöök,” arvab Raivo.

Hobimesinik on kirjutanud kahju hüvitamise taotlused keskkonnaametile. “Just lõpetasin täna viimase kahju taotlust,” ütleb ta kolmapäeval Harju Elule. Keskkonnaamet hüvitab selliseid kahjusid kord aastas.
Raivo sõnul tekitas karu 5000 euro eest. “300 eurot mesilaspere peale on see maksimummäär, mida hüvitatakse,” selgitab ta.

Probleemiks teistelgi

Karunuhtlusega on puutunud kokku teisedki Vaidasoo küla elanikud. Miku talus suvitaval, aga muidu Tallinnas autojuhina leiba teenival Marek Seredjukil on 8 taru. Karu külastas teda nelja aasta eest ja samuti sügisel.

Mareki tarudest said tol korral kannatada kolm. “Majakesed jäid terveks, ainult kaaned läksid ja kõik need raamid olid metsa mööda laiali veetud,” meenutab Marek.

“Käis siis keskkonnaametist üks mees, vaatas, uuris ja ütles, et seda on teinud noor karu,” räägib ta. Keskkonnaamet hüvitas Mareki kahju 500 euro ulatuses.

Mesikäppade peale viha Marek ei pea. “Las nad elavad, aga neid tuleks natukene eemale ajada, teha karmoškat, enne kui nad talveunne suikuvad.”

Naabruses Suursoo külas Soohaldja elava August Kuuse sõnul tuli karu sellel kevadel korraks tema krundile, kus mehel on neli-viis mesipuud. “Mul ei jõudnud ta tänu koerale muud midagi teha, kui lödistas ühel tarul kaane pealt ära.”

August kurdab, et vabariigi karulaskmise limiit on kohe-kohe täis saamas. “Kaks luba on Ida-Virus veel üleval. Ehk tõstavad ühe karulaskmise loa siia Harju maakonda ümber,” loodab ta siiski.

Loa saamisel on August valmis ise päästikule vajutama. Eaka mehe saldol on juba 11 karu hing, mis küll kõik on lastud väljaspool Harju maakonda.

Keskkonnaameti spetsialist Uno Treieri sõnul Rae vallast tänavu rohkem kaebusi ei ole tulnud kui Raivo Korpi omad. “Harjumaal on käesoleval aastal pruunkarude ründe tõttu hukkunud 38 ja Eestis 216 mesilasperet,” täpsustab ta samas.

KOMMENTAAR

Peep Männil
ulukiuurija

Eesti karude arvukust hinnatakse 700 isendi lähedale. Harjumaal elab neist pisut üle kümnendiku. Käimasolevaks jahihooajaks väljastati keskkonnaameti poolt luba 61 karu küttimiseks, Harjumaa limiit oli 9.
Mesitarude kaitseks on mõistlik ümber mesila paigaldada elektrikarjus. Selliseid kahjustuse ennetusmeetmeteks tehtud kulud kompenseerib riik 50 protsendi ulatuses. Kindlasti tuleks juhtumitest teavitada keskkonnaametit, kuna karu tekitatud kahjustused mesilates kompenseeritakse riigi poolt samuti. Juhul kui karu ründed mesilatele on korduvad ja tekkinud kahjud suured, võib keskkonnaamet anda välja eriloa nuhtlusisendi küttimiseks.
Mesi on kõrge toiteväärtusega toiduaine, samuti nagu ka mesilased ise. Ei saa küll öelda, et karud mee peale eriti maiad on, mesilaid käivad rüüstamas ikka väike osa meie karudest. Mee osatähtsus karu toidus on üliväike. Karu on kõigesööja ehk omnivoor nagu inimenegi. Karud söövad paljusid rohttaimi, vilju (marju, pähkleid, õunvilju, luuvilju), toitaineterikkaid seemneid (näiteks teravili), sipelgaid, herilasi, liha (sealhulgas raibet) jne.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.