Johanna Talihärm jagab end õpingute ja spordi vahel (0)
20-aastane laskesuusataja Johanna Talihärm on pärit Kuusalu vallast. Leesi külast ning õppinud Kolga koolis. Kui sportlane vähegi õppimise ja treeningute vahel aega leiab, püüab ta koduseid paiku külastada.

“Hooaeg on aprilliks läbi ning lumi, niipalju kui seda oli, on ära sulanud. Praegu keskendun koolile. Õpin Tallinna Tehnikakõrgkoolis kaugõppes transporti ja logistikat. Ees on veel kolm aastat ning lõpudiplom annab bakalaureuse. Saab minna edasi TTÜ magistriõppesse,” ütleb Talihärm usutluse alguses.

Kuidas Sa ennast õppimise ja spordi vahel jagad?

Kooli on aastas kuus nädalat. Praegu just ongi õppenädal. Erigraafikut minul ei ole. Et päevases on sama eriala, siis käin mõnikord ka nende loengutes või konsultatsioonide ajal vastamas.

Millal ja kus selgus, et pääsed Sotši taliolümpiale?

IBU karikas toimus 18. jaanuaril Saksamaal Ruhpoldingus. Ning kaalukausil olin mina ja Kristel Viigipuu. Kes tegi parema aja, see pidi saama ka olümpiapileti. Selle võistluseni olime päris võrdsed. Seekord tegin IBU karikal elu parima võistluse ning sain 11. koha.
Rõõm olümpiapileti üle oli suur, aga veel suurem oli rõõm kordaläinud võistluse üle. Sest kogu hooaja alguse stardid läksid sisuliselt metsa. Olin sügisel pikalt haige. Olümpia päästiski minu halva hooaja.

Sotši ei olnud Sulle võõras koht. Mullu osalesid seal peetud maailma karika etapil.

Mulluse aasta märtsis ja tänavu veebruaris nähtud linnad erinesid täielikult. Kohati tundus, et olen sattunud hoopis teise kohta. Rajad ning staadion olid samad. Kuid olümpiaküla ning muud rajatised olid justkui maa alt kerkinud.

Sellel olümpial särasid laskesuusaradadel Martin Fourcade, Darja Domratšova ning Ole Einar Björndalen. Milline on suhtlemine nendega?

Ma ei näinud neid esimest korda. MK etappidel olen kohtunud ning olümpiaeelses laagris samuti. Ma ei saa öelda, et nemad oleks mu suured sõbrannad või sõbrad, kuid natuke oleme suhelnud ikka. Ma ei võta neid kui suuri staare, vaid kui tavalisi inimesi.

Mis juhtus Kaisa Mäkäräineniga? Tema parim koht oli olümpial kuues. Ometi võitis soomlanna hiljem maailma karikasarja.

Ta oli haige. Kogu küla sai ju valmis paar päeva enne võistlusi. Majades oli tolm, õhk oli kuiv ning see mõjus kurgule ja hingamisteedele. Ka mina jäin nii haigeks.

Kuidas enda esinemisega rahule jääd? Parim koht oli 7,5 kilomeetri distantsil 84 võistleja hulgas 48.

Ma ei teinud suuri eesmärke kohtade suhtes. Eesmärk oli lasta hästi ja suusatada, keskendusingi sellele. Ja esimest korda elus lasin võistlustel kõik märgid maha.

Kuidas Sa treenid? Kas põhitöö saab tehtud tiirus või suusarajal?

Kevadel algavad treeningud laskmisega tiirus ilma kõrge pulsita. Laseme ühekaupa ning viiekaupa, kiiremini ja aeglasemalt. Füüsiline treening hakkab samuti kevadel, kuid on alguses eraldi. Suvel paneme kaks asja kokku ehk teeme komplekstreeningut, (rull)suusatad, lased või jooksed ühe ringi ja siis lasketiiru ning nii mitmeid kordi.

Kuidas sinust sai laskesuusataja?

Ema Maire tegeles kunagi laskesuusatamisega. Kuid mitte kunagi tipptasemel. Kui ma tulin Leesilt Tallinna kooli, siis ei käinud ma kusagil trennis. Aga tahtsin midagi teha. Kodus oli tavaline, et sõitsin sõbranna juurde või randa rattaga. Vastupidavusalad, nagu jooks, on mulle ka meeldinud. Ja siis tekkiski mõte minna suusatreeni. Mind hakkasid juhendama Aita ja Tõnu Pääsuke. Poolteist aastat peale tavalist suusatamist võtsin ka püssi kätte. Aga olin siis juba 14 aastat vana. Grete Gaim oli toona mulle eeskujuks, sest ta võitis pidevalt meie vanuseklassi kohalikel võistlustel.

Kodu on ikka Kuusalu vallas Leesil?

Jah. Esimeses klassis õppisin küll Tallinnas, kuid teisest kuuenda klassini Kolga keskkoolis.
Viimati käisin Leesil möödunud pühapäeval. Kõige kurvem ongi see, et oktoobrist märtsini pole ma Eestis. Näiteks möödunud hooajal olin vaid kaks nädalat siin. Koju selle ajaga eriti ei jõua.

KAIJA PARVE
seitsmekordne maailmameister

Johanna tegemistega ma väga kursis ei ole. Aga niipalju kui kokku olen puutunud, siis Johanna näol on kindlasti tegemist väga andeka, tööka, tahtejõulise ja sihikindla sportlasega. Ta on seadnud endale kõrged sihid ning püüdleb teravama tipu poole. Kuna ta on laskesuusataja kohta veel väga noor, siis arenguruumi on veel küll. Kuigi tippu on pikk ja raske tee, on tal siht silme ees, ja usun, et ta oskab unistada, unistada suurelt. Ma usun, et tulevikus kuuleme temast veel palju.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.