Saada vihje
Jõelähtme vallas elas maailmaklassist tõstja (0)
23. juulil mälestati Kostivere kultuurimõisas Jõelähtme vallas sündinud ja elanud Johannes Toomi (1896–1972). Siiani vähetuntud spordimees oli tõstmise MM-i hõbemedali omanik ja püstitas ka maailmarekordi.

Meie tõstespordil on kuulsusrikas ajalugu, mida täna kannab maailmatasemel edasi Mart Seim. Kuid noore vabariigi alguse ehk 1920ndate aastate suurnimed kipuvad jääma unustusse. Spordiloolane Jaak Valdre ütles, et teda tabas imestus, kui hakkas kirjutama Eesti tõstespordist ajalooraamatut, mis ilmub 2018. aastal.

“Paljudest meestest pole trükis midagi ilmunud. Nendest kirjutati vaid paar rida võistluste statistikas,” ütles Valdre Johannes Toomi mälestuskonverentsi avades. Ühelt poolt võib seda mõista, sest ENSV ajal olid arhiivid suhteliselt suletud ja uurimine raskendatud. Kuid ka taasiseseisvunud vabariigis pole näiteks Johannes Toomi saavutustest ja elust kirjutatud.

Nimekaimu jäljed

Esimese hooga hakkas Valdre ajama hoopis tõstja nimekaimu jälgi, kes oli hoopis poksija ning tuli 1938 Brasiilia meistriks. Tema vend oli näitleja Kaarel Toom. “Siis ütles spordiloolane Enn Mainla, et tõstja Toomi tütar Maire on annetanud spordimuuseumile isa medalid. Sain kontakti tema pojaga ja teise tütre Helgiga,” meenutas Jaak Valdre. Vestlustest järeltulijatega on tänaseks tõstja elulugu ka teada.
Johannes Toom sündis 26. juulil 1896 praeguses Jõelähtme vallas, Parasmäel Nigula talus seitsmelapselises peres. Lõpetas sealse külakooli ning kuulus Tallinna võimlemisseltsi Sport. Aastal 1922 toimusid Estonia kontserdisaalis tõstmise maailmameistrivõistlused. Et sinna saada, korraldati veidi varem Eesti esivõistlused. “Toom sai kaalus kuni 82,5 kilogrammi hilisema maailmameistri järel hõbeda ning pääses koondisse,” ütles Valdre.

Eesti tõstetriumf

Kodune MM kujunes Eesti koondisele triumfiks. Kokku osales võistlusel 33 sportlast neljast riigist ning välja jagati 15 medalit. Eesti võitis 11 medalit ehk kolm kulda, kolm hõbedat ja viis pronksi. “Johannes Toom sai prantslase Roger Francois´i järel kaalus kuni 82,5 kilogrammi viievõistluse hõbemedali,” ütles Valdre. Pronksi võitis samas kaalus samuti suhteliselt tundmatu Rudolf Tihane.

Toom proovis saada ka 1924. aasta suveolümpiale, kuid maailmameister Saul Hallap oli temast parem. Samal aastal püstitas mees 96 kilogrammiga kahe käega surumise maailmarekordi. Varsti pärast seda lõpetas ta sporditegemise ja pühendus talupidamisele. 1925. aastal abiellus Toom Elviinega ning neil sündis kaks tütart (1938 ja 1940).

Medalid muuseumis

“Tütar Helgi on meenutanud, et isa oli suhteliselt kinnine inimene. Tõstemedalid olnud kodus näha, kuid enda sporditegemistest rääkis ta vähe. Samas oli Toom lahtiste kätega mees, kes ehitas talusse mitmeid uuendusi. Teda häiris väga see, kui taluloomad tuli anda ühismajandi lauta,” vahendas Valdre mälestusi. Toom suri 26. aprillil 1972 ja on maetud Jõelähtme kirikuaeda. Abikaasa Elviine suri 1979 ja tütar Maire 2010.

Tõstja medalid ning 1922. aasta MM kava on tänaseks hoiul Tartus spordimuuseumis. Asutuse direktor Daimar Lell tõi need reedel ka Kostiverre, et külalised saaksid reliikviaid vaadata. Konverentsi järel peeti ka mälestushetk tõstekuulsuse kalmul.

Gustav Ernesaksale avatakse Kiviloos mälestuskivi

• 30. juulil kell 12 algab Raasiku valla Kiviloo külapäev. Sellel meenutatakse ka 1922. aasta MM-i pronksimeest, tõstjat Gustav Ernesaksa. Spordimees saab külasse ka mälestuskivi.

• Nimekaimud Ernesaksad ehk tõstja ning laulutaat olid pärit naaberküladest. Nad olid sugulased, sest pärinesid ühisest esinevanemast Abrama Villemist.

• Gustav Ernesaks sündis 1896. aastal Kivilool ja suri 1932 Sydneys. Viis aastat tagasi jõudsid Austraaliast Eestisse tema medalid ja diplomid. Kõik autasusid saab laupäeval Kiviloo külas näha.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.