Saada vihje
Jõelähtme jõge hakatakse puhastama järgmisel aastal (0)
Poolteist aastat tagasi sai põllumajandusamet ühele poole hooldustöödega kehvas seisus olnud Vääna jõel. Nüüd plaanitakse Euroopa rahade toel ellu viia järgmine kaua küpsenud plaan – teha korda Jõelähtme jõe voolusäng.

Põllumajandusameti Harju keskuse juhataja Sulev Tauli sõnul on Jõelähtme Harjumaa üks olulisemaid jõgesid, kuivõrd lookleb keset Harjumaad ning sinna suubub palju ojasid ja kraave. „Kui vaadata jõgede võrku kui vereringet, siis Jõelähtme jõgi on eluliselt tähtis veen,“ iseloomustas ta. „Kui teha korda ainult kraavid ja põhijõgi pole korras, siis kasu on väiksem.“

Suurte jõgede puhastamine pole odav lõbu ning oma eelarvega ei suudaks Harju keskus seda tööd teha. Ka Vääna jõe puhastustööd olid seetõttu pikalt kahtluse all. Tänasel päeval on olukord helgem, sest sel sügisel saab taotleda, lisaks oma eelarvele, raha Euroopa Liidu fondidest.

„Meile eraldatakse riigi poolt aastas 60 000 eurot riigihoolduses olevatele ühiseesvoolude hooldustöödeks,“ ütles Taul. „Selle summaga püüame võimalikult palju teha. Kui peaksime ühe suurema töö tegema, läheks kogu raha sinna.“

Näiteks Vääna jõe puhastamine läks maksma ca 50 000 eurot.

Alustatakse algusest

Sel sügisel esitab Harju keskus Jõelähtme jõe hooldustöödeks raha eraldamise taotluse, järgmisel suvel peaksid jõel tööd algama. Töid tahetakse teha kahes etapis. „Alustame Jõelähtme jõel päris algusest, see tähendab ülemisest otsast peale, teeme puhtaks esimesed üheksa kilomeetrit,“ ütles Taul. „Teises etapis läheme allavoolu edasi, kuskilt sealt Rätla kandist kuni Kostivereni välja, kokku ca 20 kilomeetrit.“

Tema sõnul on Jõelähtme jõe kesk- ja ülemosa halvas seisus ja tööd on väga vajalikud: „On kohti, kust tuleb setet välja tõsta; on kohti, kus on palju puid jões – mõned juba ammu mädanenud, teised alles kukkunud.“ Puud tuleb Tauli sõnul veest kõik välja võtta, teisalt tahetakse kaldal kasvavaid puid võimalikult palju säilitada. Enne tööde algust sõidab jõe läbi tööde projekteerija. „Ta mõõdab põhja, meil on teada jõe algne sügavus – kõik, mis sellele aja jooksul on peale kasvanud, see sete tuleb välja võtta,“ ütles ta. „Sügavamale me ei lähe.“

Esimesele puhastustööde etapile ehk esimesele üheksale kilomeetrile on projekt tehtud, teisel etapile kuulutatakse projekteerimise hange varsti välja.

Kuid milleks on vaja üldse jõge puhastada? Tauli sõnul tähendab nii inimese poolt rajatud kui looduslike vooluveekogude korrashoid seda, et põllumaad saavad kevadeti varem kuivemaks, põllumees saab varem põllule, sest kui maa on vesine, siis hoiab see maa külmana. Kui kuivendussüsteemid töötavad, siis on ka põldudel vegetatsiooniperiood pikem. „Meie kliimavööndis pole veel keegi ilma kuivendamiseta hakkama saaanud,“ ütles Taul.

Kobraste rünnak

Suurem mure kui vette langenud puud ja sete on vooluveekogudel kobraste tegevus. „See on väga hull probleem,“ nentis Harju keskuse juhataja. „Isegi kui tahame jõelõikusid uurida, ei saa seda kõrge veeseisu tõttu teha, sest koprapaisud on ees.“

Aina rohkem on juhtumeid, kus põllumajandusametisse tulevad teated kopratammidest ja nende põhjustatud üleujutustest. Ameti töötajad eemaldavad kopra loomingu, kuid see on lühiajaline lahendus. Koprad on visad ja väledad tegelased ning varsti on samas kohas pais tagasi. Probleemiks on just inimese poolt rajatud kraavid, kus paise ei tohi kindlasti olla. Looduslikel jõgedel see üldjuhul probleemiks pole.

Taul toob näiteks Kernu vallas asuva Haiba, kus kobraste töö avaldab mõju juba kohalikele veepuhastusseadmetele. Tema sõnul on olukorda hullemaks muutnud uus jahiseadus, mis ei määratle täpselt, kes kopraprobleemiga tegelema peaks. Samal ajal kui selle üle vaieldakse, paljuneb kobras aga kiiresti ja sama kiiresti tekib vooluveekogudele juurde koprapaise. Jahimeeste jaoks pole kobras väärtuslik jahiloom ning jahimaadel olevad maaomanikud ei tea pahatihti oma maadel toimetavatest kobrastest midagi. Nii jääbki üle vaid tegelda tagajärgedega ehk koprapaisudega, kuid Tauli sõnul oleks vaja esmajoones välja mõelda ja kokku leppida, kuidas kasvava kobraste populatsiooniga tegelda. „See asi on Eesti riigis käest ära lastud ja uue jahiseadusega on asi veel hullemaks läinud,“ kinnitas ta.

Viimane juhtum kobrastega oli tema sõnul möödunud nädalal Kiili vallas, kus tähelepanelikud kohalikud märkasid, et Vääna jõe veetase oli tõusnud. „Meie asutuse ametnikud käisid kontrollimas, olidki koprad peal,“ ütleb Taul. „Eelmisel nädalal koprapaisud likvideeriti.“

TEADMISEKS
Uus meede maaparandussüsteemide rajamiseks
• Sel sügisel saavad maaomanikud taotleda raha maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks.
• Meetme raha jaotatakse 2015-2020 perioodil peale 6,9 miljonit eurot.
• Sulev Tauli sõnul on paljudel maadel nõuka-ajal rajatud kuivendusüsteemid, mis ei kattu praeguste maaomandi piiridega. Seetõttu soovitab ta raha taotlemiseks moodustada ühiseks tegevuseks maaparandusühistu. Põllumajandusameti Harju keskus abistab kaardimaterjalidega ühistute moodustamist.
• Ka riik on tema sõnul järjest rohkem tähelepanu pööramas sellele, et väiksemad eesvoolud ehk nn kogujakraavid oleks puhtad ning kuivendamisega kogutud vesi pääseks mööda neid jõgedesse.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.