Saada vihje
Järsk aktsiisitõus paneb Saku õlletehase surve alla (0)
Uue valitsuse kava tõsta järgmisel aastal õlleaktsiise 10%+70% ja ülejärgmisel aastal veel 18% peletab eemale turistid ning viib Eesti inimesed õlut ostma lõunapiiri tagant.

Tänasel päeval antakse Saku õlletehases tööd 350 inimesele ja valmistatakse 102 miljonit liitrit jooke aastas. Sellest 2/3 moodustab õlu, 1/10 siider ning ülejäänu long drinkid, karastusjoogid, energiajoogid jne.

Mullu saadi 59-miljonilise müügitulu puhul kasumit pool miljonit eurot. Sellegipoolest märkab müügidirektor Jaan Härmsi otsaees murekortsu. 22. novembril ametisse astunud Jüri Ratase valitsus kavandab rekordilist aktsiisitõusu.

Pöörane aktsiisitõus

Aktsiise soovis tõsta ka eelmine ehk Taavi Rõivase valitsus. Kavad nägid ette, et alkoholiaktsiis tõuseb 1. jaanuaril 2017 10%. Säärast, 10% tõusu kavandati ka aastateks 2018, 2019, 2020 ning ühtlaselt kõikidele alkoholiliikidele.

Mida siis Jüri Ratas tahab teisiti teha? Järgmise aasta 10% tõus kõikidele alkoholiliikidele lükkub 1. veebruari peale, ent sellele lisatakse 1. juulil veel 70% õlleaktsiisi ja 45% siidriaktsiisi. 1. veebruaril 2018 lisandub kõikidele alkoholiliikidele veel 18% aktsiisimaksu.

Kui praegu maksab pooleliitrine pudel Saku Originaali poes euro, siis aktsiisitõusude järel oleks hinnaks 1,5 eurot – tagurpidi happy hour, kus praeguse kolme pudeli hinnaga saaks tulevikus vaid kaks.
Säärase kübaratrikiga loodab riik järgmisel aastal kasseerida lisatulu 25 miljonit eurot, ülejärgmisel aga lausa 58 – kokku seega 83 miljonit –, millega lunastatakse valitsuse moodustamise käigus välja käidud lubadusi.

Rahandusministeeriumi prognoos näitab, et järgmise aasta esimesel poolaastal õlletarbimine Eestis ei vähene, teisel poolaastal väheneb 10% ning ülejärgmisel aastal 3%. “Need väited on meie hinnangul täiesti ebareaalsed. See mõju tuleb kordades suurem,” räägib Härms.

Saku õlletehase koduturg on juba aastaid langenud õlle, siidri ja long drinkide osas, põhjuseks varasemad aktsiisitõusud. Ehkki 2016. aasta pole veel läbi, väidab Härms, et selle aasta languseks tuleb 6%.

Lisaks koduturu langusele osutab Härms näpuga Soome ja Läti suunas.

Soomlased ja lätlased

“Tallinna sadama kaubandus ja laevade kaubandus on märkimisväärse mõjuga meie müügile,” selgitab Härms. Tema väitel viiakse praegu Saku õlletehase toodangust Soome ca 15 miljonit liitrit aastas.
Soomlased ostavad õlut õllekohvrite kaupa. Üks õllekohver, kus on 24 0,3-liitrist purki, maksab praegu Lätis 8-9 eurot, Eestis 12-13 eurot, Soomes 21 eurot.

Aktsiisitõusude järel hakkaks Eesti õllekohver maksma 18-19 eurot ehk peaaegu sama palju kui Soomes. Härmsi väitel väheneks sellega aastane Saku jookide müük soomlastele 80% ehk 3 miljoni liitri peale. “Eestist ei oleks soomlastel mõtet enam õlut osta,” arvab ta, ning lisab, et vastupidiselt Eestile on Soome liikumas lahjade alkohoolsete jookide regulatsiooni leevendamise teed.

Punane tuluke vilgub ka lõunapiiril. Praegu ostavad Eesti elanikud 10% kangest alkoholist ja 7-8% õllest ning siidrist Lätist, peaasjalikult Valkast ja Ainažist, mis jäävad vahetult piiri taha. “Piirikaubandus õitseb juba täna,” arvab Härms.

Piiri taha ei aja eestlasi sugugi mitte lõunanaabrite toodang. Eestlased ostavad sealt peaasjalikult Eesti jooke, mis lätlaste madalama aktsiisi tõttu on soodsama hinnaga kui Eestis. Lätlaste õlleaktsiis – ligikaudu Euroopa Liidu keskmine – on vaid 2/5 sellest, mis Eesti riik õlletootjatelt küsib.
Kui nüüd Ratase valitsuse 10%+70%+18% aktsiisitõusud teostuvad, käriseb õlle aktsiisivahe Lätis ja Eestis juba viiekordseks. Sellel on omad tagajärjed.

Härmsi kalkulatsioonide kohaselt kasvab aktsiisitõusu järel Lätist toodava märjukese osakaal 40%-ni Eestis tarbitavast õllest. Võib vaid ette kujutada, millisteks õllemüügi paradiisideks Valka ja Ainaži kujunevad.

Lootus otsuse muutmisele

“Kui Eesti valitsus loodab aktsiisidega aastas 58 miljonit täiendavat tulu, siis meie arvame, et alkoholiaktsiisi koos käibemaksuga jääb laekumata umbes 150 miljonit eurot aastas,” väidab Härms.
“Saab lüüa kodumaine tööstus, kaubandus, konkurentsivõime kindlasti alaneb. Need inimesed, kes on mures, neid on kümneid tuhandeid. Jutt ei ole ainult Saku õlletehase omanike murest,” kinnitab Härms.
Omanikfirma ehk Carlsberg on Saku õlletehasesse aastatel 2009-2016 investeerinud üle 30 miljoni euro. Plaani Eestis tootmine lõpetada ei ole. Küll aga paneb mitmekordselt suurenev maksukoormus kriitilise pilguga otsa vaatama tuleviku investeeringutele.

“Ma loodan, et on mingi võimalus, et see sellisel määral ei jõustu,” ütleb Härms valitsuse aktsiisipoliitika kohta. “Antud muudatus sellisel kujul on põhiseaduse vastane. Meil on selle kohta õiguslik hinnang õigusbüroodelt Sorainen ja Raidla Ellex ka võetud. Oleme saatnud kirja õiguskantslerile.”

Härms rõhutab, et eesmärgiks on stabiilne ärikeskkond, kus muudatusi tehtaks pikalt ette planeerides ja dialoogis: “Ei ole Euroopa majandusruumis päris tavapärane, et üleöö nii drastilised muudatused tulevad.”

ARVAMUS
SVEN SESTER
Rahandusminister
Lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärad tõusevad nii, et väheneb erinevus kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Suurema ühtlustamise eesmärk on panna kangete ja lahjade alkohoolsete jookide hinnad edaspidi liikuma samas tempos.
Alkohoolsete jookide aktsiisipoliitika üldeesmärk on, et alkohol ei muutuks madala hinna tõttu inimestele kättesaadavamaks. Viimaste aastate kiiret palkade tõusu arvestades tuleb jälgida, et õlle- või viinapudeli hind võrrelduna keskmise palgaga ei langeks. Praegu on viina suhteline kallidus püsinud viimastel aastatel sama, õlu on aga muutunud keskmise sissetulekuga võrreldes suhteliselt odavaks. Plaanitud õlleaktsiisi tõus hoiaks edasise odavnemise ära, aktsiisi mõju oleks hinnas rohkem tajutav ning seeläbi väheneks õlle tarbimine. Pikaajaliselt mõjutab see inimeste tervist, tööhõivet ja tervelt elatud aastaid positiivselt ning seega positiivselt ka Eesti majandust. Lühiajaliselt võivad muidugi kaasneda mõjud alkoholi tootjatele ja müüjatele. Siin on tulnud ja tuleb ka tulevikus teha valikuid.
Rahvatervise seisukohalt on aktsiiside tõstmine üks levinumaid meetmeid tarbimist vähendada. Valitsuskoalitsiooni maksumuudatused on üks terviklik kokkulepe ja alternatiiviks saaks olla mõne kulu vähendamine või mõne muu maksu tõiendav tõus.

MAIT PALTS
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor
Aktsiisidel on tavaliselt kaks võrdselt olulist eesmärki: koguda raha riigieelarvesse ning mõjutada inimeste käitumuslikke valikuid. Mõningane aktsiisi tõus on mõistetav, kuid mitte hüppeline. Kui kiiremini tõsta kui palgakasv, tuleb arvestada, et sellistel sammudel on tõenäoliselt omad negatiivsed mõjud – riigi tulude vähenemine, salaturu suurenemine, piirikaubandus jne. Isegi kui aktsiiside kiire tõstmine on poliitiline otsus, siis tuleb selle mõjud läbi analüüsida ning anda ettevõtjaile piisav aeg muudatustega kohaneda.
Iga-aastane mõõdukas aktsiisimäärade tõstmine on küll efektiivne meede alkoholi tarbimise vähendamiseks, kuid samas ei pea me õigeks, et ühe aasta jooksul peaaegu kahekordistatakse aktsiisi sõltumata tootest.
Prognoosime, et kavandatu tulemusena suureneb märgatavalt piirikaubandus Eesti-Läti suunal ning väheneb Eesti-Soome suunal. Selle tulemusena ei vähene alkoholi ostmine, küll aga laekub aktsiis Eesti asemel Läti riigieelarvesse. Samuti ei avalda alkoholi aktsiisimäärade tõstmine negatiivset mõju ainult alkoholitootjatele, vaid ka jaekaubandusele. Kui inimesed lähevad Lätti alkoholi ostma, siis ostavad nad ka muid kaupasid ning tarbivad sealseid teenuseid. Kokkuvõttes mõjutab see negatiivselt ka käibemaksu laekumist. Kõige ohtlikum, mis võib juhtuda, on aga salaturu suurenemine – need tooted on kontrollimata ja riigi asemel saab tulu reeglina kuritegevus. Salaturg on kergem tekkima kange alkoholi aktsiisi tõusul.
Alternatiiviks ongi ikka mõõdukam ja pikalt ette teada aktsiisitõus, mis ei tekita erakordseid turumoonutusi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.