Saada vihje
Jahimehed kardavad, et hunt sööb metsa tühjaks (0)
Padise jahimeeste seltsi veerand sajandit juhtinud Olev Kuuse on mures, et Padise jahipiirkonda kogunenud kümned hundid võtavad kohalikelt jahimeestelt metsast jahisaagi ära. Inimestele võsavillemid tema arvates siiski ohtu ei kujuta.

Kust need 30-40 hunti, kes on liikunud Lääne- ja Loode-Harjumaale ja Läänemaale, tulnud on, seda ei oska Kuuse arvata. Miks nad sinna kanti tulnud on, seda teab ta küll: põhjuseks on ikka toidupoolis. „Mujal metssigu enam pole. Siga on selline, et tunneb ette – tuli katku eest ära ja tuli siia ja siit pole enam kuhugi edasi minna, meri on vastas,“ selgitas ta.

Huntide rohkus on tänase talve mure – sellist hallivatimeeste kogunemist ei mäleta Kuuse viimase 25 aasta jooksul. „Siiani on normaalne olnud, eks hunt peab ka ju metsas elama. Ei ole ma ei hundi ega ilvese vastu, aga kõike peab olema. Looduses peab olema tasakaal – peab olema jänest, rebast, hunti, kährikut, ilvest, karu, kitse, põtra. Kui sul on 30-40 hunti metsas, siis millest sa elad, millest jahimeeste seltsi liikmemaksud maksad? Hunt teeb metsa tühjaks,“ rääkis Kuuse.

Kui huntide hulgast lahti ei saada, tuleb Kuuse sõnul meestel varsti „püssid varna riputada“. „Maamehe püksitasku on ju hõre. Põder moodustab sissetulekust suurema osa, sest siga pole praegu üldse. Muidu saab siga aasta ringi lasta,“ rääkis Kuuse.

Inimesed pole ohus

Jahihooaja alates mullu novembris tabasid Padise jahimehed kohe esimese hundi. „Lundki polnud veel maas – see näitab juba ära, et neid on palju. Kohe, kui sain raadios meestele öelda, et võite lasta, käis pauk ära. Lasid ühe emahundi maha, tuli teine hunt veel, aga seda ei julgenud enam lasta,“ rääkis Kuuse.

Põhjus oli lihtne – Lääne-Harju ohjamisalale, kuhu kuuluvad peale Padise jahipiirkonna veel piirkonnad Läänemaal, oli eraldatud vaid kaks hundilaskmisluba. Teise hundi lasid Läänemaa mehed Rigulda piirkonnas.
Hunte loendati peale seda kokku hulgikaupa. Võsavillemid liikusid sinnapoole, kus on metskitsed ja põdrad. Põtrade korjuseid leidsid jahimehed nii siit kui sealt. Kuid keskkonnaametile Padise jahimeeste ärevus ei mõjunud – hundilube juurde ei antud. Lõpuks saadeti olukorraga tutvuma loodusmees ja -giid Vahur Sepp, kes Olev Kuuse sõnul luges piirkonnas märkide järgi kokku 27 hunti. „Siiakanti ta jõudnudki, muidu oleks veel kümme hunti saanud,“ ütles Kuuse.

Lõpuks anti Lääne-Harju ohjamispiirkonnale kaks lisaluba. „Marko Kübarsepp (keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialist – M.T.) helistas ja küsis: kust teile need hundid sinna tulevad? Ma ütlesin, et te saate aastas pool miljonit, et hunte uurida, ja sa küsid minu, jahimehe käest, et kust need tulid,“ muigas Kuuse.

Huntide hävitustöö annab juba praegu metsas tunda – põtrasid on vähemaks jäänud ja pole ka märke, et põtradel oleks järglasi. „Vasika ja mullika jälgi pole, olen metsad läbi käinud,“ rääkis Kuuse.

Kunagi kimbutas karu

Inimasulad on hundid rahule jätnud. Ka kaamerasse pole ükski hunt jäänud. „Mingit hundihirmu praegu pole,“ kinnitas Kuuse, kuid kohe meenus talle, et kui nägi nädalavahetusel lapsi metsa suusatama minemas, koer kaasas, helistas ta nende vanematele ja ütles, et igaks juhuks võiks lastega kaasa minna. Just koera pärast, kes võib erinevalt inimesest hundile huvi pakkuda. „Parem natuke karta, muidu on pärast jama,“ nentis Kuuse.

Kuid suurkiskjatega seotud mured on ajutised, teab Kuuse omast kogemusest. 3-4 aastat tagasi olid piirkonnas probleemid hoopis karudega. „See oli meeletu, mis siin toimus. See oli õudus lausa. Ja nüüd, paar aastat hiljem: mõni üksik karu,“ rääkis ta.

„Padisel oli juhtum, kus vanamammi jalutas lapselapsega – laps näitab, et mõmmi, mõmmi. Läksid lähemale – oligi kaks karu, keset asulat kergliiklusteel. Teine juhtum oli, et inimene läks prügi välja viima, koer hakkas haukuma, nägi, et karu on prügikasti kallal. Kooli ja lasteaia ja ambulantsi kõrval kohe,“ meenutas Kuuse.

TEAVE: Hunt inimese kallale ei kipu

• Keskkonnaagentuur teatas pärast juhtumit Noarootsi poolsaarel, kus hundid koera ründasid, et Eesti metsades ei leidu ühtegi loomaliiki, kes võiks näha inimest saakloomana ja ka eelduseid sellise olukorra tekkeks ei ole. „Esiteks on Eestis kõigil kiskjatel hästi kaetud looduslik toidulaud. Teiseks jahitakse kõiki meie suurkiskjaid korrapäraselt, mistõttu säilib nende inimpelglikkus. Kui tekibki mõni ebaloomuliku käitumisega isend, kütitakse ta ära esmajärjekorras,“ teatas agentuur.
• „Hundid ei ole inimesele tavaolukorras ohtlikud. Euroopas ei ole üle saja aasta terve hunt inimest rünnanud. Haiged loomad, näiteks marutaudi põdevad, võivad käituda ettearvamatult ja agressiivselt, kuid alates 2005. aastast on marutõve levik Eestis peatatud ning võimalus saada kokku seda haigust põdeva rebase või kährikuga, veel vähem hundi või ilvesega, on muutunud üliväikeseks,“ selgitas keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialist Peep Männil.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.