Saada vihje
Jägala: lahing nahkhiirte ja lõheliste vahel (0)
Mullu augustis tegi Jõelähtme vald keskkonnaministrile ettepaneku muuta Jägala jõe hoiuala piire Lundi ja Jägala paisu ning veehoidla võrra ning muuta hoiuala kaitse eesmärke, et kaitsta alal leiduvate nahkhiirte elu- ja varjepaiku. Riik pole olnud seni sealsetest nahkhiirtest huvitatud, tähelepanu on hoopis Jägala muutmisel lõhejõeks.

Jõelähtme valla keskkonnanõunik Kristjan Põldaasa sõnul üritas Jõelähtme vallavalitsus eelmise aasta alguses keskkonnaameti tähelepanu juhtida sellele, et ala võib olla oluline nahkhiirtele. Teateid nahkhiirtest laekus vallavalitsusse kohalikelt elanikelt. Keskkonnaametis aga leiti, et nahkhiiri pole vaja sellel alal uurida.

Jõelähtme vald aga jonni ei jätnud ning võeti vastu otsus ise nahkhiiri alal uurida ning mullu telliti vastav uuring nahkhiirte uurijalt Lauri Lutsarilt. „Uuringust sai järeldada, et ala on väga oluline seal elutsevatele nahkhiirtele, alal on vähemalt veelendlase koloonia ning alal ei tohiks muuta väljakujunenud veekogude süsteemi,“ selgitas Kristjan Põldaas.

Mullu augustis tegigi vald keskkonnaministrile ettepaneku lisada hoiualal kaitstavate liikide nimekirja ka nahkhiired.

Pärast ettepaneku tegemist ei olnud keskkonnaministeeriumil muud võimalust kui anda keskkonnaametile ülesanne korraldada hoiuala kaitsekorra ja piiride muutmise otstarbekuse hinnangu koostamine. Peale eksperthinnangu valmimist tuleb teha otsus, kas hoiuala kaitsekorda ja piire muudetakse või mitte. Siiani pole vallale ministeeriumist vastust tulnud.

Nahkhiir ka oluline

Keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi kogu aur on Jägala jõe hoiualal siiani läinud lõheliste peale – juba aastaid on tehtud seletustööd, et jõel asuv Linnamäe tamm tuleb avada, et jõkke asustada lõhelised. Koos tammi avamisega kaoks Linnamäelt ka paisjärv. Nende plaanide vastu on olnud Jõelähtme vald koos kohalike elanikega ning ettevõtted, kes Linnamäe hüdroelektrijaamas on elektrit tootnud – varem Eesti Energia, eelmisest aastast OÜ Wooluvabrik. Tammi lõhkumise plaane on vastustanud ka kultuuriministeerium minister Indrek Saarega eesotsas.

„Kuna ala on oluline nahkhiirtele, on Jõelähtme vald olnud seisukohal, et edasiste tegevuste planeerimisel tuleb arvestada kõikide alal elutsevate liikidega ning üritanud seda teha selgeks ka keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaameti ja ministeeriumi huvi on olnud täna vaid lõhe elupaikade tekitamine ja nahkhiirtega nad tegeleda tahtnud pole,“ selgitas Põldaas. „Meie ülesanne on juhtida nende riigiasutuste tähelepanu, kelle ülesandeks on looduse kaitsmine, arvestamaks kõikide kaitsealuste liikidega ning mitte tegelda vaid ühe liigiga ning jätta teised liigid kõrvale.“

Täna kehtiv Jägala jõe hoiuala on tema sõnul loodudki riigi poolt selle eesmärgiga, et paisjärv tühjaks lasta ning lasta lõhelised jõkke. Paradoks seisneb Põldaasa sõnul aga selles, et hoiuala loodi sinna selle alusel, et ala oli juba varem Natura 2000 alade nimekirjas – paisjärv, mida nüüd tühjaks tahetakse lasta, oli aga alal juba siis olemas. Seega tahetakse muuta looduskooslust, mis just sellisena, koos paisjärvega, Natura alade nimistusse määrati.

Tähtis elupaik

Nahkhiirte, kelle arvukus väheneb, elupaikade uurimisele ja kaitsmisele on viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratud. Viie aasta jooksul, 2017-2021, viiakse Eestis läbi projekt EstBat LIFE, millega soovitakse parandada ühe liigi, tiigilendlase, elupaiku (vt 18.05 Harju Elu „Ülgase nahkhiirte arv väheneb“). Suurimaks probleemiks on nahkhiirtele sobivate elu- ja talvitumispaikade vähenemine ja inimese sekkumine.

Jõelähtme valla tellitud uuringus märkis nahkhiirte uurija Lauri Lutsar kokkuvõtteks, et Jägala hoiuala on väga tähtis nahkhiirte elupaik – neljapalli skaalal hindeks neli. Lutsari hinnagul on alal vähemalt veelendlase koloonia ning seal tuleb säilitada varem väljakujunenud veekogude süsteem – s.t. et ka paisjärv peab säilima.

„Kusjuures Linnamäe paisjärve alal täna lõhed puuduvad, kuid nahkhiired on täitsa olemas ja nende kaitse tagamise kohustuse on riik võtnud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga ühinemisel,“ märkis Kristjan Põldaas.

KOMMENTAAR: Kristjan Põldaas, Jõelähtme valla keskkonnanõunik

Tänaseks on Linnamäe tamm arvatud ehitismälestiseks ning paisu keha sisse ei tohi teha mitte mingisuguseid auke. Lisaks sellele on just elektritootmine antud kohas keskse tähendusega, sest elektritootmine hoiab mälestist kasutuses, mis omakorda tähendab, et mälestis ei lagune. Ajakirjanduses on pidevalt läbi jooksnud, et Eestis lagunevad mitmed mälestised, sest neil ei toimu enam tegevust. Elektritootmise lõppedes tähendab see varem või hiljem ka mälestise hukku. Lisaks tuleb ära märkida, et lihtsalt paisu avamisest ei ole ka kasu, sest kalade liikumine on ikkagi takistatud ning paisu aladele kudemisalade tekkimine suhteliselt keeruline. Kalade läbipääsuks on vaja mälestist lõhkuda, et teha avad ning ehitada vajalik lang ja kõrguste vahe, et kalad suudaksid edasi liikuda. Lisaks sellele on tehislikult vaja tekitada jõesäng ning kaldad, sest midagi tuleb teha ka mudaga, mis paisu likvideerimisel paisu alale jääb. Ainult paisu avamisest meie hinnangul sellist kalade kudeala ei teki nagu pidevalt räägitud on.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.