Harju maavanema eestvedamisel esmakordselt
kokkukutsutud maakonna ettevõtjate ümarlaual arutati, kuidas koostöös kohalikku
ettevõtluskeskkonda arendada ja paremaks muuta.
Harju maavalitsuse arengutalituse nõunik
Kaarel Kose sõnul korraldas maavalitsus ümarlaua eesmärgiga, et saavutada parem
kontakt maakonna ettevõtjatega. "Meile on kontakt oluline, et saaksime
ettevõtjate soovidega arvestada maakonna planeeringutes," tõi Kose välja ühe
põhjuse. "Kui rääkida väliskoostööst, siis seal on meie jaoks vajalikud
ettevõtjatete visioonid ja ideed."
Tõsiasi on, et tänasel päeval maavalitsus ja
maakonna ettevõtjad eriti tihti kokku ei puutu. Samas on maavanema üks
ülesandeid vastutada maakonna tasakaalustatud arengu eest, seetõttu peaks ta ka
soodustama ettevõtjate ja avaliku sektori vahelist koostööd.
Et ei räägiks mööda
Sellest, et mitte kõik linnad-vallad pole
tänasel päeval motiveeritud kohaliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna
arendamisest, on ka varem räägitud. AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige Allan
Kiil märkis ümarlaual, et kehtivad seadused ei soodusta omavalitsustel
ettevõtlusega tegelemise huvi teket, kuivõrd nende kassasse laekub vaid
maamaks, probleeme ent võib kuhjuda mitmeid, märkimisväärseimad neist on seotud
keskkonnaga.
Kiili sõnul on temal isiklikult nii mõnigi
kogemus, kus omavalitsus pole olnud huvitatud ettevõtte laienemisplaanidest
ning asjad jäävad venima.
Üks valdkond, kus koostöö aitaks arusaamatusi
vältida, on planeeringud. Nii maakonna kui valdade-linnade üldplaneeringud
määravad kohad, kus miskit teha saab - rajada elurajooni, tööstuspargi jne.
Ettevõtjate vähest teadlikkust maakonna planeeringutest tuleb tõsta, leidis
Kaarel Kose. "Meie ülesanne ongi anda infot ettevõtjale, kuhu on millegi
rajamise jaoks sobiv või mõistlikum koht," ütles ta.
Paldiski näide
Teiseks ümarlaua eesmärgiks oli tihedamale
koostööle õhutada valdu-linnu ja kohalikke ettevõtjaid. Selleks oli ümarlauale
kutsutud nii omavalitsusjuhid kui piirkondlikud ettevõtjate esindajad. Enim
elevust tekitas Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees Enn Laansoo jr
sõnavõtt. Linna ettevõtjate liit on kaardistanud olemasolevad vahendid ja
võimalused ning sedanud eesmärgiks uute investorite linna meelitamiseks. "Nad
olid sisuliselt koostanud linna äriplaani, "lausus Kaarel Kose. "Ja see annab
neile selge konkurentsieelise teiste ees. Nii peaks kõik piirkonnad talitama -
vaatama, mis vahendid on olemas ja selgeks tegema, kuhu tahetakse jõuda."
Paldiski on loomulikult erandlik näide, sest
seal on juba pikka aega olemas investoritele nii oluline mitmekülgne taristu:
sadamad, raudteeühendus, maantee. Sealsete võimalustega on ülejäänud maakonnal
väga keeruline võistelda. "See ei tähenda, et neist ei võiks eeskuju võtta,"
nentis Kose.
Kellega äri teha?
Harju maavalitsuse ja maakonna ettevõtjate
koostöö puudulikkusest annab märku ka see, et maavalitsuse käsutuses pole vajalikku
andmepanka, et siinseid ettevõtjaid välispartneritele tutvustada. Kaarel Kose
tõi näiteks maavalitsuse koostöö USA Marylandi osariigiga. "Ameeriklaste jaoks
on esimene asi järele uurida, et kas siin saab äri teha või mitte," rääkis ta.
"Neil on prioriteediks seatud IT-valdkonna ja biotehnoloogia arendamine. Me
saaks neile Harju ettevõtete kontakte pakkuda ja neid tutvustada, kuid meil
pole seda infot."
Maavalitsuse "roosa unistus", nagu Kose seda
nimetab, on Harju ettevõtjaid koondav ühendus, mis oleks koht, kust vajaliku
info kohe kätte saab. Lisaks aitaks taoline ühendus ka parendada koostööd
vajaliku ettevõtluskeskkonna loomisel.
Harjumaa ettevõtjate ümarlaua tahab
maavalitsus muuta traditsiooniks. "Seekord oli sissejuhatus, järgmisel korral
on juba konkreetsemad teemad," lubas Kose.
|
