6. juulist alates on Verekeskuse veebilehel abipalve: "Vajame kiiresti doonorite abi!". Selle nädala esmaspäeval vilkus verevarude tabelis kriitilisena B reesus negatiivne, teisipäeval ka 0-veregrupp.
Tallinna kesklinnas, Foorumi keskuse neljandal korrusel asuva DoonoriFoorumi ruumides on teisipäeval veel kella kuue paiku õhtul vereloovutajaid. Kaks noort naist lükkavad lapsevankrit uksest sisse, üks neiu on just vereloovutuse lõpetanud.
Verekeskuse arst Sirly Tikas: "Meil on verekeskusel miinumvaru piirid. Kui veretoodete hulk langeb sellest allapoole, tähendab see kriitilist olukorda."
"Praegu (20. juulil - toim.) on B negatiivsega nii, et varu piir on viiskümmend doosi, eilse seisuga oli varuks vaid viisteist doosi." selgitab Sirly Tikas. Arsti sõnul hakatakse sel juhul kohe doonoritele helistama. "Helistades on doonoriga kohe side olemas ja meil teada, kas inimene tuleb või mitte," ütleb Tikas.
Otse rannast ära tule
"Kindlasti peab inimene olema söönud ja joonud. Juua ei maksa väga palju, sest siis on hemoglobiini näit madal," nendib Sirly Tikas ja räägib, et väga palju tuleb inimesi viimasel ajal just madala näidu tõttu tagasi saata.
"Kuumaga on inimestel söögiisu väiksem ja juuakse rohkem, siiski kahte liitrit vedelikku ei soovitaks ära juua. Ka palume, et meile ei tuldaks otse rannast," rõhutab arst.
Enne ega pärast vereloovutust ei tohi päevitada. Arst soovitab kavandada rahuliku ja vaikse päeva, kus doonor saab viibida päikese eest varjus või jahedas ruumis.
Joo ja püsi varjus
"Vereloovutuse järel minge koju või jahedasse kontorisse. Midagi füüsilist sel päeval teha ei tohiks. Peaks jooma mineraalvett ja mahla," soovitab Sirly Tikas.
Suvi on verevarude kahanemise aeg. Rahval on puhkuste aeg, inimesed on linnast ära sõitnud. Kolmandat nädalat puhkab verekeskuse liikuvgrupp. "Praegu peame Ädala tänava ja meie DoonoriFoorumi punktidega Tallinna piirkonna rahva peale eriti lootma jääma," ütleb arst.
Doonorlus on popp
Augustikuus algavad taas väljasõidupäevad ja sügisel hakkab liikuvgrupp läbi sõitma ajateenijaid. Neis firmades, kes tahaksid ka head teha ja oma asutusse liikuvgruppi kutsuda, peaks olema vähemalt kolmkümmend vereloovutajat.
"Doonoriks peaks tulema inimene sellepärast, et meil on haiglates verd väga vaja. Siiani vereasendajat leiutatud pole, ehkki selle kallal kõvasti vaeva nähakse. Ainus, mis aitab teatud haiguste ja traumade puhul kui on suured verekaotused, on veri," ütleb ta.
"Meie ise ju oleme need inimesed, kes peavad aitama, sest me ei tea iial, millal ise oleme olukorras, kus vajame abi," lisab Tikas. Arsti sõnul on esmadoonorite arv hakanud kasvama, selles on oma osa kindlasti doonoritelkidel. Ka on regionaalhaigla poolt tööle võetud doonorlust propageeriv ja doonoreid värbav inimene.
"Töö on juba kandnud vilja," rõõmustab arst.
Kollatõbi ei sega
Arst kummutab ühe müüdi.. "Tänapäeval võib inimene aasta pärast kollatõve põdemist verd loovutama tulla, aga väga palju on neid, kes seda veel ei tea," selgitab Tikas kollatõve kohta, mille pisik saadakse toidu või veega.
"Ohtlikud on malaariapiirkonnad, verd loovutama tulla võib alles aasta pärast seal reisimas käimist," räägib arst.
Tätoveeringute, nahaaugustuste ja nõelravi puhul peab pausi pidama pool aastat. Valuvaigisti tarvitamise järel võib 48 tunni järel verd loovutama tulla. Naistel peab "päevadest" vereloovutuseks möödas olema 72 tundi.
Doonoriks võivad tulla ka noored emad. Imetamise lõpetamisest peab olema möödas paar nädalat ja laps üle kuue kuu vanune.
|
