Kuum teeb liiga. Kiirabil on tööd ööpäevaringselt ning taas ja taas näevad kiirabiarstid, kuidas inimesed end ei kaitse ning tervisele ei mõtle enne, kui sireenid huilgavad.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla reanimatsiooniosakonna juhataja Arkadi Popov ütleb, et kõige suurem rumalus, mida inimesed kuumalaine ajal teevad, on liiga kaua rannas päikese käes viibimine.
"Nad võitlevad pigem selle nimel, et pruuniks saada, unustavad aga, et koos sellega mõjub kuumus ja liigne ultraviolettkiirgus. Tihti on probleemiks see, et inimesed jäävad päikese käes magama," ütleb ta.
Eluohtlik uinak
"Mõnus uimane olek, võetakse natuke napsu ka ja uinutakse. Ärgatakse aga hoopis politsei kaineris või meie kiirabiosakonnas. Kui inimene on rannas kaine, suudab ta end kontrollida ja õigel ajal vette jahutama minna," lisab ta.
Popov ütleb traumade statistikat analüüsides, et Harjumaa kiirabi andmeil olukord masendav pole.
"See tundub kummaline, ent praegu on väljakutsete arv võrreldes möödunud aastatega Harjumaal langenud. Töötraumade arv on küll sama, eelmisel aastal oli 1. juunist tänaseni 13 töötraumat, tänavu 10. Olmetraumade arv on pisut tõusnud, samas liiklusõnnetusi juhtub vähem. Vägivallajuhtumite arv paari eelmise aasta samal perioodil oli 50, praegu 32," räägib Arkadi Popov.
"Kuumast tingitud väljakutseid on Harjumaal viis kuni kümme ööpäevas ja abi on vaja osutada just seetõttu, et inimese organism on ülekuumenenud," nendib Popov.
Aita kiirabi tulekuni
"Võib öelda, et rahvas on selle kuumaga pisut maha rahunenud, rändab mööda Eestit vähem ning on maanteel ettevaatlikum. Väiksemad õnnetused juhtuvad suvilas ja rannas," võtab ta statistika kokku.
Popovi sõnul kulub Harjumaa kiirabibrigaadide logistika puhul aega abivajajani jõudmiseks kuni 15 minutit. Suurürituste aegu on kiirabibrigaadidel nende toimumiskoht ja ligipääsuteed teada. Ajal, kui brigaad hädaliseni kihutab, saavad kiirabi kutsujad ise abivajajat aidata.
Popov inimestele südamele, et telefonitsi kiirabi väljakutsuja ei katkestaks kõne, kui appikutse on edasi antud. "Kiirabi tulekuni saab abikutsuja telefonitsi täpseid juhiseid, kuidas kannatanut aidata," rõhutab ta.
"Kui keegi vajub kokku, on esimene asi koostöö meie häirekeskusega. Kui inimene kaotab teadvuse ja kutsutakse kiirabi, palutakse tuvastada, kas abivajaja on teadvusel või mitte, kas kõneleb või mitte, kas ta süda lööb. Dišpetseri soovitusi tuleb jälgida ja täita väga täpselt," ütleb Popov.
Tea oma asukohta
Kindlasti soovitab ta külla, piknikule, matkale või kokkutulekule minejail kohale jõudes hästi läbi mõelda, kuidas anda selle paiga leidmiseks juhiseid kiirabile. "Me oleksime väga tänulikud, kui metsateele jookseks kiirabile keegi vastu õiget teeotsa näitama ja ilmselgelt jääb juhisest "see punase katusega maja" kiirabile väheks," ütleb Popov.
|
