Viimsi vald on hammaste vahel. Rahandusministeeriumil. Riigikogu rahanduskomisjonil. Meedial. Maavalitsusel. Ikka laenude ja finantsdistsipliini pärast. Kui kuskil on midagi on valesti, siis ikka Viimsis. Ainult inimesed armastavad seda valda, elanike arv vallas aina kasvab - oma 16 000 elanikuga on Viimsi kasvanud suurimaks vallaks Eestimaal.
Kas kõik need 16 000 inimest siis tõesti ei jaga matsu? Finatsdistsipliini puudumine, nagu igasuguse distsipliini puudumine, viib varem või hiljem kui mitte just krahhi, siis kaoseni kindlasti. Finantskaoseni. Tasumata arved, väljamaksmata palgad, külmutatud ehitused. Omavalitsuse puhul kindlasti ka suletud lasteaiad ja koolid. Kas viimsilasi on see kõik lähiajal ootamas? Vastab Viimsi vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja Tähve Milt:
Kui meediat uskuda, siis jah. Tegelikult ei oota ei Viimsit ega viimsilasi ees suletud koolid ega lasteaiad, rääkimata kütmata tubadest või maksmata jäänud palkadest. Viimsis on kõik kõige paremas korras.
Miks Viimsi valda siis pekstakse?
Nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, pekstakse peamiselt nendesamade lasteaedade ja koolide pärast. Täpsemalt öeldes seaduse pärast. Valla- ja linnaeelarve seaduses on paragrahv, mis ütleb: vallavalitsus võib laenu võtta teatud piirides, kokku ei tohi laenukoormus ületada 60 % selle aasta eelarve mahust.
Viimsi eelarve maht on viimastel aastatel 300 miljoni ringis, järelikult tohib valla laenukoormus küündida 180 miljonini. Kui suur on Viimsi tegelik laenukoormus?
Ei saa salata - kolm korda suurem. Põhikohustusi on meil poole miljardi ehk 500 miljoni ringis, lisaks veel intressid. Nii et summa-summarum 700 miljonit.
Järelikult rikute seadust. Loomulikult see ärritab seaduskuulekat ja lojaalset eestlast, teid pekstakse asja eest.
Analüüsime nüüd asja teisest küljest. Meie mure on sama, mis igal kiiresti kasvaval omavalitsusel. Kogu aeg on vaja investeerida koolidesse ja lasteaedadesse - igal aastal on meil vaja juurde ühte 100-kohalist lasteaeda.
Alles 2006. aastal avasite uue mammutkooli 1300 lapsele...
Ja 2009. aastal avasime algkool-lasetaia, kus koolis 370 õpilaskohta ja lasteaias kohti 120. 2012. aastal peame rahvastiku kasvu prognoosides jälle algkooli avama. Peame kogu aeg haridusse, konkreetsemalt hariduse infrastruktuuri panustama. Kuskilt peab see raha tulema. Mammutkooli ehituseks võtsime aga 250 miljonit laenu, saime oma seadusega lubatud 60% eelarvest täis. Aga ega sündivad lapsed sellest seadusega lubatud 60 protsendist küsi...
Mis saab siis edasi? Seadusega lubatud laenukoormus on kolmekordselt ületatud, vald aga aina kasvab...
Olen käinud rahandusministri jutul, esitanud rahandusministeeriumile valla finantsplaani. Selles on ette nähtud, et viie aastaga viime laenukoormuse normaalseks, 60le protsendile eelarvest. Samas, kui oma probleemidega panka läheme, siis nemad annavad raha lahkesti. Ütlevad küll, et Viimsi vald eirab seadust, aga raha annavad ometigi. Pangas arvutatakse meie finantsvõimekus välja ja leitakse, et võime laenu võtta küll. See 60 protsenti seaduses on Viimsile lihtsalt üks arengut pärssiv faktor.
Ometigi tuleb ka Viimsi vallal kuskil see piir vastu - rohkem laenu võtta enam ei tohi. Kus on Viimsi valla jaoks see piir?
Olgem ausad - meie finantsanalüüs näitab, et praegu on see piir 700 miljoni juures käes. Tuleb leida teisi teid infrastruktuuri arenguks.
Eraviisilistes jutuajamistes rahandusminister teid mõistab, saadakse aru Riigikogu rahanduskomisjonis, maavalitsuses. Avalikult aga pekstakse, sest rikute seadust. Viimsi valla juhtidel võib ju õigus olla, seadust ka eirata ei saa. Milles näete Teie väljapääsu?
Seadus võiks diferentseeritum olla. Ei saa ju ühele pulgale panna omavalitsust, kus eelarve maht on 5 - 6 miljonit, omavalitsusega kus eelarve küünib 300 miljonini. Pealegi on ka maksude laekumine inimese kohta vägagi erinev. Viimsi valla tulubaas inimese kohta on suurem kui üheski teises Eesti omavalitsuses.
See tähendab, et Viimsis elavad keskmisest tunduvalt rohkem teenivad inimesed. See tähendab - nad on rikkad. Pekskem neid...
Eks alateadvuses mõni, kelle käes malakas, ehk nii toimibki. Andkem viimsilastele...
Rääkides tegelikkusest, kas on Viimsi vallal suure laenukoormuse tõttu ka mõni kohustus täitmata jäänud?
Kindlasti mitte. Vaba raha jääk mis vallal pangas arvel, on piisav, et kõik kohustused täita. Tänast eelarve seisu saab vaid kiita, tulud on laekunuvad planeeritust paremini, poolaasta plaanist on täis 56%, nii et aasta eelarve laekumiste osa saame täis juba novembriks. Inimeste arv vallas kasvab, maksumaksjaid tuleb aina juurde. Viimsilased küll homse pärast hirmu tundma ei pea. Pigem võiksid mõelda seadusandjad, mida teha, et mõned oma suutlikkuse pärast peksa ei saaks.
|
