Paari kuuga mitmeid võite pälvinud Norman Tamkivi teeb sügiseks Keilast lühifilmi. Noore mehe sõnul kuulub filmitegemise tulevik vaid videole ning digitaaltehnikale, lint kaob vaikselt ajalukku.
Tänavune aasta on värskelt 11. klassi lõpetanud Norman Tamkivile filmialal väga edukas. Lühifilm "Unejutt" saavutas 45. Eesti harrastusfestivalil esikoha. Lisaks tulid sama filmi eest debüüdi auhind ning "Viimne oliiv" tõi ära operaatoripreemia. Videokonkursil "Minu kodu-Keila" sai Tamkivi esikoha.
Milline saab olema film Keilast? Kas avad linna läbi inimeste, sündmuste või ehitiste?
Seal on ülevaatlik pilt Keilast nii läbi inimeste kui ka läbi ehitiste. Esimene variant oli konkursitöö, lõplikku versiooni tuleb teha täiendusi. Kohe saab valmis kool ning see hoone tuleb kindlasti filmi. Kolmeminutiline film saab lõplikult valmis sügisel.
Millal võtad ette pika linateose?
Praegu ei ole ühtegi plaani. Suure filmi tegemiseks läheb palju aega ja raha. Ning ega nii noort tegijat veel kampa ei võeta, vast ainult jooksupoisiks.
Lühifilmide plaane on kindlasti. Tuleval aastal lõpetan 12. klassi. Võimalik, et õpin kinoasja edasi.
Kas töötad video- või filmikaameraga?
Praegu töötan väikese videokaameraga. Aga plaanis on hakata rentima ka suuremat profikaamerat. Filmilindiga ei ole mõtet enam võtteid teha. Nii töötavad vaid suured stuudiod. Kuid kaduv, sest kõik läheb üle digisse. Nagu televisioon.
Esimese kaamera sain 5. või 6. klassis. Hakkasime sõpradega vaikselt üht-teist tegema. Kuuendas klassis oli tarvis teha juba koolitööna film. Võtsime siis ette hullu actioni. Plaanid olid suured ja ulatusid 1,5-tunnise teoseni. Valmis sai vist pool tundi.
Mis seisus on Eestis film?
Eesti film läheb minu arvates aina paremaks. Noori ja andekaid tegijaid tuleb peale. Näiteks Tanel Toom, kes sai õpilaste Oscari. Soomele jääme loomulikult kõvasti alla, sealne tase on meist ikkagi aastaid ees. Läbikukkumiste eest ei ole loomulikult keegi kaitstud.
|
