EMOVLi (Eesti Maaomavalitsuste Liidu) finantsnõunik Märt Moll analüüsib omavalitsuste finantsseisu ja prognoosib lähitulevikku.
Eesti riigieelarve koostamine on alanud. Milliseks prognoosite aga omavalitsuste tulusid järgmisel aastal?
2011. aasta riigieelarve koostamine on tõepoolest alanud. Praegu esitavad rahandusministeeriumile oma nägemusi ja taotlusi ministeeriumid. Juulis saavad selle kohta info omavalitsused. Riigi strateegia on teada - aastatel 2004-2009 rahastatati riigieelarvest kõige enam teedeehitust, kaitsetööstust ja põllumajandust. Nüüd tahetakse kahekordistada kulutusi haridusele ja teadusele, tõsta see 1,44 %lt SKPst 3 %ni ja suurendada kaitsekulutuste osakaal 2%ni. Olgugi, et rakendub uus õppekava ja maakondades on aktiivselt käivitunud haridusreform, pole suuremaid kulutusi põhi- ja keskharidusele kahjuks näha.
Aga omavalitsuste 2011. aasta eelarved koostatava riigieelarve taustal?
Arvan, et omavalitsusjuhtides koostamisel olev riigieelarve just õnnetunnet ei tekita. Riik suhtub järjest negatiivsemalt kohalike omavalituste autonoomiasse ja eks see väljendu ennekõike eelarvepoliitikas - valdade ja linnade tulubaasi suurendada ei kavatseta. Loomulikult pole see ainult valitsuse suva - ühest küljest on põhjus ka selles, et makromajanduslikult näeb riik maksutulude laekumiste vähenemist ette ka lähiajal. Selle tõttu võivad väheneda palgad ja hüvitised. See mõjutab tulumaksu laekumist, mis on omavalitsustulude põhiline allikas.
Kui võrdleme käesolevat aastat 2009. aastaga, siis on keskmine vähenemine maksutulude osas 10-13%, 2008 aastaga võrreldes on paljude omavalitsuste tulude vähenemine aga 20% või veelgi enam. Tööga hõivatute arv aga ei kasva.
Ometigi jaotati hiljaaegu riigieelarvest omavalitsustele täiendavalt 39 miljonit krooni.
Tegelikult raha juurde ei eraldatud. See raha oli määratud riigieelarvest kohalikele omavalitsusele juba selle aasta eelarvet vastu võttes. Selleks arvati riigieelarve tasandusfondi reservi 120 miljonit krooni. Nüüd sellest rahast omavalitsustele 38,7 miljonit krooni jaotatigi.
Millise printsiibi järgi jaotus toimus?
Jaotati nendele, kelle tulubaasi langes 2008. aastaga võrreldes enam kui 20% .
Kus langus kõige suurem oli?
Maakondadest on kõige viletsamas seisus Raplamaa, kus langus oli -23,9%, siis Järvamaa -23,4%. Kõige parem on hetkeolukord Võrumaal, kus langus oli 15,9% - seal ei saanud toetust ükski omavalitsus. Harjumaa keskmine langus oli küll -15,2%, isegi väiksem kui Võrumaal, aga ometigi oli siin 6 omavalitsust, kus tulud langesid rohkem kui -20%. Ka kõige suurema langusega kohalik omavalitsus Eestis oli just Harjumaal.
Milline omavalitsus?
Vasalemma valla tulud langesid 33%.
Kes Harjumaal toetust said?
Vasalemma 1,18 miljonit, Paldiski linn 350 000, Anija vald 890 000, Kose vald 577 000 krooni, Kõue vald 157 000, Nissi 827 000.
Miks Loksa linn, kus praktiliselt kolmandik töötuid, toetusest ilma jäi?
Loksal tulubaas langes -18,1%, selle näitajaga oli ta parem isegi Eesti keskmisest.
Väitsite, et hõivatute arv ei kasva. Ametlik statistika ütleb siiski, et praegusel ajahetkel tekib juurde rohkem töökohti kui neid samas ajavahemikus ära kaob...
Makromajanduslikus prognoosis käsitletakse aasta keskmist hõivatute arvu. Prognoosi kohaselt, on 2010 aastal keskmiselt vähem töökohti kui oli 2009. aastal. Ka palgad ja hüvitised töötutele on keskmiselt väiksemad.
Eelöeldust lähtudes prognoosite kohalike eelarvete veelgi suuremat kokkutõmbamist.
Olen pisut optimistlikum. Arvan, et 2011 on esimene aasta, kus kokkutõmbamisi enam ei tule, omavalitsuste tulud hakkavad stabiliseeruma, ehk toimub isegi juba minimaalne kasv. Palgatase võib isegi 300-400 krooni kasvada. On aga selge, et 2008. a eelarvete tasemeni ei jõuta enamikes omavalitsustes enne 2014. aastat, kui keskvalitsus ei taasta tulumaksulaekumist kohalikesse eelarvetesse tasemel 11,9% ja tasandusfondi mahus 1 430 miljonit krooni.
Kuidas on Harjumaa rahakott teiste maakondadega võrreldes?
Riigieelarve strateegias on märgitud, et majanduse koondumine pealinna ümber tekitab kõige suuremaid raskusi perifeerias - just seal kaob kõige enam töökohti ja vähenevad palgad. Nii et Harjumaa peaks olema suhteliselt kõige paremas seisus.
|
