Pühapäeval taaspühitsesid emeriitpeapiiskop Kuno Pajula ja Rootsi-Mihkli kiriku õpetaja Patrik Göransson Väike-Pakri kabeli säilinud torni. Viimase taastamiseks tegi annetuse ka Rootsi kuningas.
Mälestuspäevale olid sõitnud pakrilased mõlemalt poolt Läänemerd. MTÜ Pakri Saarte Kogukond liikme Jana Stahli kinnitusel oli kohal vast sadakond külalist. Nende hulgas praegusi elanikke ning ka aastatel 1940 ja 1944 lahkunuid.
Kuno Pajula ning Patrik Göransson pühitsesid paekivist kabelitorni. Viimane on konserveeritud, ehitatud on katus koos risti ja kellaga.
Kuningas annetas
"Annetanud on paljud Rootsi organisatsioonid ning ka kuningas Gustav XVI. Muinsuskaitseamet andis ka 100 000 krooni," ütles Jana Stahl. Kabeli puitosa on hävinud, originaalkellad asuvad Tallinnas, Rootsi-Mihkli kirikus. Pakri saared on kuulunud just selle kiriku alla ning seda juba aastast 1897. Väike-Pakri kabel rajati 19. sajandi keskpaigas.
Väike- ja Suur-Pakri olid asustatud 1940. aasta suveni. Siis tehti saared vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu baaside ning teiste lepingute järgi tühjaks. Elanikud sunniti lahkuma, hooned ning kirikud hävinesid aastakümnetega.
Kuni 1990. aasta alguseni kuulusid Pakri poolsaar, laht ja saared Nõukogude armeele. Saartel oli õppepommitamiste polügoon. Eesti vabariigi ajal on saared kuulunud Paldiski linna koosseisu. Need on demilitariseeritud ja demineeritud.
Seitse inimest
Väike-Pakril elab Jana Stahli kinnitusel praegu alaliselt seitse ning hooajaliselt kümme inimest. Rajatud on mitmeid talusid, kasvatatakse loomi ning taimi. Saarte taasasustamise ja kultuuriga tegelevad Pakri Ühing ja MTÜ Pakri Saarte Kogukond. Alustatud on Suur-Pakri kiriku konserveerimistöödega ning hoone varemed on tänaseks juba tellingutes.
Küll teeb pakrilastele Jana Stahli sõnul muret Eesti Energia mullune uuring ja võimalus, et Suur-Pakrile rajatakse tulevikus tuumaelektrijaam.
|
