Tallinna linn tõstis 1. märtsist linna ühistranspordi piletihindu ja korrigeeris (loe: vähendas) busside arvu liinidel. Kuidas puudutab linna otsus Harjumaad ja harjumaalasi? Vastab Harjumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Ago Kokser.
Kas ka Harjumaal on oodata lähiajal piletihinna tõusu?
Kindlasti mitte. Panime oma hinnad paika 2008. aastal ja need püsivad tänase päevani. Küll võttis Tallinna linn ära aga linnasisesed sõidusoodustused neilt, kes elavad väljaspool Tallinnat. Selliseid harjumaalasi, kes pealinnas aga õpivad-töötavad, puudutab linna otsus küll, teeb linnasisese sõidu kallimaks.
Harjumaal on Tallinna linnaga ka leping, mille alusel saab ühtse kuukaartiga sõita nii linnas kui Harjumaa kõikides tsoonides.
See leping kehtib meil Tallinna linnaga 30. juunini 2010. Siis tuleb uuesti laua taha istuda, lepingupunktid läbi arutada. Kes aga praegu kuupileti ostab, see saab vana hinnaga sõita - loomulikult vastavalt tsoonihinnale. Peab ütlema, et sellised kuupiletid koguvad aina populaarsust, üksikpiletite ostjaid jääb vähemaks.
Ometigi on kommertsliinidel pilet tihtipeale odavam kui ühistranspordil, kelle tegevust riiklikult doteeritakse.
Sellel on mitu põhjust. Ühistranspordi korraldajad peavad alati garanteerima elanike veo - et lapsed täpsel ajal kooli jõuaks, inimesed tööle. Vastavalt selllele, millise veograafiku me oleme omavalitsustega kooskõlastanud.
Niinimetatud kommertsliinid on oma tegevuses ajendatud eelkõige kasumi saamisest. Ei peeta täpselt kinni liiniaegadest, napsatakse reisijaid eest ära meilt ja üksteiselt. Tihtipeale on alust kahelda ka mõne firma esitatud majandustulemuste õigsuses. Sealt näeb ju ära, kui palju nad kilomeetreid on maha sõitnud. Kui kilomeetrite arv ei ole võrreldav bussijuhtide töötundide arvuga, siis jääb üle kahelda vaid andmete õigsuses.
Näiteks on ühe bussifirma reisijateveo kilomeetri hind koos juhtide töötasude, kütuse, administratiivkulude ja bussiliisingutega 3 krooni; ühistranspordil on ainuüksi kütuse hind 3 krooni kilomeetri kohta. Järelikult on kuskil keegi tulusid varjanud. Et me praegu ühte sellist juhtumit menetleme, siis ei tahaks ma veel ühegi konkreetse firma nime nimetada.
Muidugi ei tähenda see, et kommertsfirmasid vaja pole. Loomulikult on. Nende tegevus on kohati operatiivsem, kiirem, paindlikum. Nii et üks peaks teist täiendama. Mina näeksin „kommertsliine" mugavusreiside korraldajana. Põhimaht tuleks katta ikkagi avaliku liiniveoga.Aga ausas konkurentsis.
Kui palju on käesoleva aasta Harjumaa ühistranspordi riiklik dotatsioon?
49 miljonit krooni - täpselt sama suur kui eelmisel aastal. Selle eest sõidavad meie bussid maha 4,6 miljonit kilomeetrit, rohkem kui üheski teises maakonnas. Järgneb Pärnumaa 4,2 miljoni kilomeetriga.
Kas on plaanid vähendada lähitulevikus busside arvu liinil, palgata transpordikorraldajaid?
Küsimus sotsiaalsete töökohtade loomisest pole maakonna bussiliinidel väga tõsiseltvõetav. Nendel liinidel saavad bussijuhid ise väga edukalt hakkama, kuna nad otseselt suhtlevad kõikide bussis sõitvate reisijatega . Töö maakonnaliinidel erineb suuresti suurlinna veokorraldusest. Selle üle peaksid võib-olla arutama omavalitsuste juhid.
Mis puutub busside arvu vähendamisse, siis seda meil esialgu plaanis pole. Küll tahame liinide võrku koostöös omavalitsusjuhtidega korrigeerida, aga nii, et sõitjad ei kannataks.
Millised on ühistranspordikeskuse arenguplaanid?
Harjumaa edelasuunal oleme käivitanud INTERREG BSR projekt "Baltic Climate". Projekti eesmärkideks on edendada kliimamuutusega kaasnevate küsimuste lahendamist omavalitsuste ja regioonide koostöös, integreeritult ja säästvat arengut toetades näha kliimamuutuses nii ülesannet kui võimalust kohalikuks ja regionaalseks jätkusuutlikuks arenguks. Tõsta omavalitsuste konkurentsivõimet tulevaste kliimaprobleemidega hakkamasaamisel. Projektipartneriteks on Harju maavalitsus, Saku vald, Rapla maavalitsus, Kehtna vald, Kohila vald ning Säästva Eesti Instituut.
Selle raames uurime praegu, kuidas kujundada raudtee lähiümbruse optimaalne bussivõrk nii, et see ka raudtee võimalusi arvestaks. Et bussid oleks raudteele reisijate ettevedajad. Muidugi tuleb raudtee enne rekonstrueerida, kiirrongid käima panna. Meie peame olema aga valmis. Saksamaa on antud projekti juhtpartneriks.
Teine analoogne uuring käib lääne suunal: kas on mõtete taastada Tallinn-Haapsalu raudtee. Selles projektis on meie partneriteks Harju maavalitsus, Lääne maavalitsus ja Läänemaa Omavalitsuste Liit, ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on kaasatud projekti. Praegu sõidab Tallinnast rong Riisipereni, uurime võimalust reisijate vedu pikendada Turbani. Edasi peame saama selgusele, kas on mõtet raudteed taastada Haapsaluni - kas on nii palju reisijaid ja kaupa liikumas, et raudtee taastamine ära tasuks. Projekti uuring peab lõppema järgmisel aastal.
Milline on Harjumaa Ühistranspordikeskuse juhataja suurim unistus?
Et busside sõiduplaanid saaksid nii lukku pandud, et need inimestele pähe kuluksid. Et me ei peaks erinevatest asjaoludest tingituna pidevalt muutma sõidugraafikuid.
|
