1. juunist kaovad senised maakonnamuuseumid. Nende asemel moodustatakse üks suur kultuuriministeeriumi alluvusega asutus. Muuseumid lüüakse ühte hoolimata vastuseisust ning protestist.
Küsimustele vastab Harjumaa Muuseumi direktriss Riine Kallas.
Kas pooldate ühendamist või mitte?
Isiklikult arvan, et ümberkorralduste tegemise eesmärgiks peaks olema millegi paremaks muutmine ja paremat tulemust ei pruugi saavutada tavapärasest liitmis-lahutamistehtest lähtudes.
Sarnaste põhiülesannetega muuseumide ühendamine ilmselt hõlbustaks Kultuuriministeeriumi jaoks nende juhtimist, s.t. neljateistkümne hallatava asutuse asemele jääks üks hallatav asutus, mille juhi ülesandeks saaks nn.uue kvaliteedi saavutamine.
Mis on see uus kvaliteet?
Mida konkreetselt kvaliteedi all mõeldakse, ja kas see üldse eesmärgiks on, pole selge. Septembris, kui ümberkorraldamise idee teatavaks tehti, rõhutati pea ainsa eesmärgina muuseumide ühtse turundamise vajadust. Märtsis on kitsaskohana viidatud liigsele pühendumisele kogude säilitamisele ja vähesele eksponeerimisele ning juba mõnda aega räägitakse, et ümberkorraldatavate muuseumide jaoks ei muutu midagi. Ümberkorraldamine on muutmine ja muutmine põhjendusega, et midagi ei muutu, on küsitava väärtusega ettevõtmine.
Kas siis tõesti on muuseumid ning nende juhid vanamoodi mõtlejad?
Kõigest eelnevast tingituna, on vastuseis protsessile loomulik ning pole põhjustatud ainult muuseumijuhtide väidetavast mugavusest. Kui muuseumijuhid oleksid mugavad, siis - saan oma kolleegide ja enda kogemuste põhjal ütelda - seisaksid nii mõnedki muuseumide arendusprojektid ning EL toetused taotlemata ja kasutamata. Nii aga pole. Muuseumid, sealhulgas maakonnamuuseumid on ammu tulnud välja passiivsest fondipidaja rollist ning suhestuvad oma tegevuses aktiivselt avalikkusega. Töötatakse välja ja viiakse läbi erinevaid haridusprogramme, tehakse koostööd reisikorraldajatega ning sõlmitakse koostöökontakte erinevate organisatsioonidega.
|
