Erakordselt külma ja lumerohke talve tõttu on metsades aina rohkem nõrkenud ning hukkunud metskitsi, kes ei pääse paksu lumekihi alla toidule ligi.
MTÜ Harju Jahindusklubi esimehe Rein Sõitja sõnul on hetkel veel raske ennustada, kuidas karm talv metskitsede arvukust täpselt mõjutab. "Praegu on veel vara arvutusi teha, pole kõiki andmeid," lausus ta. "Kahe-kolme nädala pärast saab täpsed andmed, siis võib konkreetsetest numbritest rääkida."
Sõitja nentis, et midagi see talv kindlasti ära võtab, see on tema sõnul kindel.
Ka Kostivere Jahiseltsi juhataja Marko Olop ei oska täpselt öelda, palju praeguseks nõrkenud või juba hukkunud metskitsi leitud on. "Sadu neid just ei ole," lausus Olop, "aga omajagu küll."
Nälg toob asulasse
Metskitsede nõrkemist ja jõuetust põhjustab enneolematult paks lumi, mistõttu ei jaksa loomad eluks vajalikku toitu lume alt välja kraapida. Toidu puudus on pannud kitsed lumest vabu kohti otsima asulatest, küladest ja ka elamute aedadest, kus lund vähem ja toitu kergem kätte saada. Kitsi nähakse inimeste elamute läheduses seetõttu pea iga päev.
Kui metskits peaks laskma inimesel juba enda lähedale tulla ning ära ei jookse, on looma elujõud juba raugenud. Sellistel juhtudel peaks nõrkenud loomast teatama jahimeestele või keskkonnateenistusele telefonil 1313.
Marko Olop nendib samas, et nõrkenud looma ei saa üldjuhul enam päästa. "Käime ka ise iga kolme päeva tagant metsas, sööta viimas," rääkis Kostivere Jahiseltsi juhataja. "Leiame ka nõrkenud või hukkunud metskitsi, osad on jõuetuse tõttu juba röövulukite ohvriks langenud."
Teed lahti, sööt metsa
Kui Kostivere Jahiseltsi liikmed metsas käivad, katavad nad ulukitele ka söögilaua. Olopi sõnul on kohalikud elanikud üleskutsega kaasa läinud ning toovad jahimeestele juurvilja ning heina, mida kitsedele metsa viia. Heina on kogutud näiteks juba 36 tonni.
Harju Jahindusklubi esimehe Rein Sõitja sõnul käiakse metsas üle päeva, vahetustega. "Sööta oleme ikka palju välja laotanud," rääkis ta. "Inimestelt oleme vähe saanud, jahimehed ostavad sööda ikka peaasjalikult ise." Aidanud on ka kohalikud talumehed, kes on silo annetanud.
Peale sööda metsa viimise on jahimehed Sõitja sõnul talv läbi ka kitsedele teid lahti lükanud. Enamajolt võtavad ulukid lahtilükatud rajad ka omaks ning käivad mööda neid sööda juures. "Mõned lausa elavad söödahunniku juures," lisas Sõitja.
Sulast saab koorik
Rein Sõitja enda sõnul ei näe, et erakordne talv metskitsede arvukusele katastroofiliselt mõjuks. Praegu leevendab olukorda ka pehmemaks muutunud ilm: lumi vajub alla ning kitsedel on kergem liikuda ning lume alla pääseda. Asja võib hullemaks muuta aga uus külmalaine, mis tekitab lume peale kõva kooriku. "Kui nüüd kõva külm uuesti tuleb, võib see tõesti liiga teha," nõustub Sõitja. "Lume peale tekkinud koorik hakkab kitsede jalgu lõhkuma." Kõige hullema stsenaariumi kitsede jaoks hoidiski Sõitja sõnul ära see, et kõva külma vahel korraks sulale ei keeranud.
Marko Olop nendib, et tänavuse talve puhul oli inimese sekkumine väga vajalik. "Talv on ikka väga laastav olnud ning ilma sekkumiseta jääksid ellu vaid kõige tugevamad isendid," lausus ta. "See oleks metskitsede arvukust ikka tugevalt kahjustanud."
|
