Tuhala Looduskeskus tegi möödunud nädalal keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Nabala karstiala piires riiklik maastikukaitseala, mille suurus oleks 5533 hektarit.
Nabala maastikukaitseala moodustataks kuue väiksema kaitseala baasil ning ala jääks nelja kohaliku omavalitsuse (Kiili, Kose ja Saku vald Harjumaal ning Kohila vald Raplamaal) territooriumile.
Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ei tee saladust, et riiklikku maastikukaitseala soovitakse luua sealse elukeskkonna kaitsmiseks paekaevandajate eest.
Üks ja ühine
Siiani on maastikuakaitsealasid loonud või loomas kohalikud omavalitsused. Enim tähelepanu pälvis paar aastat tagasi Rahkvälja maastikukaitseala loomine Kose vallas. Nimelt kaebas Paekivitoodete Tehas OÜ Tallinna halduskohtusse Kose vallavolikogu määruse Rahkvälja maastikukaitseala kaitse alla võtmise kohta. Kohtussekaebamise tingis asjaolu, et varem oli Harjumaa keskkonnateenistus andnud ettevõttele geoloogilise uuringu loa Nabala lubjakivimaardla Tammiku uuringualal, mis asus loodud maastikukaitseala piirides. Kohus tühistaski Kose volikogu määruse.
Alles hiljuti kaebas Kiirkandur AS kohtusse Kohila vallavolikogu 2009. a määruse Pahkla maastikukaitseala kaitse alla võtmise kohta, mis ühtlasi on Nabala lubjakivimaardla Nõmmevälja uuringuala.
Et kohalike, väikeste maastikukaitsealade loomine tundub vaid meeleheitliku sammuna kaevandusettevõtete eemalehirmutamiseks, on kohalikud keskkonnakaitsjad käinud välja idee riikliku maastikukaitseala loomiseks. Ants Talioja sõnul on kaitseala loomise eesmärk unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine.
Toetus teadlastelt
Kui riiklik maastikukaitseala loodaks, tähendaks see ka seda, et Nabala lubjakivimaardlas asuv kivim ümberhinnataks aktiivtarbvarudest passiivvarudeks. Lühidalt öeldes võtaks see kaevandusfirmadelt võimaluse taotleda Nabala maardlast lubjakivi väljakaevamist.
Tuhala Looduskeskus ja Nabala piirkonna vallad pole oma nõudmistes üksi. Oma toetuse Nabala kaitsela loomisele on andnud ka hüdrogeoloog Hella Kink ning Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhatus. Komisjoni hinnangul on Nabala puhul tegemist "keeruka, kõrge põhjaveetasemega karstunud piirkonnaga". Kavandatavad lubjakivikarjäärid võivad komisjoni arvamusel väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ettearvamatult mõjutada.
Etteennustamatu veerežiimi muutus pole ainus põhjus, miks erinevad teadlased kaevandamist Nabalas vastustavad. Alal leidub ka olulisi loodusväärtusi, nii on kogu karstiala kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse ja Eesti Looduse Infosüsteemi. Oluline on ka territooriumi kultuuriajalooline pärand - Nabala asustuse vanuseks hinnatakse kuni 3000 aastat, alalt on leitud paarkümmend kultusekivi, neli muistset asulakohta ning kolm muinaspõldu.
|
