Ligi poolsada naist-meest raiusid ning saagisid laupäeval Klooga järve paksu jääd, et päästa õhupuuduses vaevlevad haugid, kogred, kiisad ning kümned teised kalad.
Klooga raudteejaamast kümne minuti teekonna kaugusel asuv järv on jääkaane all juba teist kuud. Et vett on paksu jää all kohati alla poole meetri ning läbivoolu peaaegu ei ole, on kalad lämbumas või juba lämbunud.
Et hoida ära looduskatastroofi, kus kogu järv tühjaks sureb, kutsuti kalamehed laupäeva hommikuks Kloogale. Kohaliku eestvedaja Konstantini kinnitusel tehti üleskutsed mitmes kalameeste foorumis.
Puhuvad õhku jää alla
Tulemus ei valmistanud pettumust. Kohale saabus vähemalt 40-50 naist-meest. "Palju on kohalikke, Tallinna rahvast ning veel siit-sealt," rõõmustasid järve päästjad.
Kui palju plaanite auke saagida ning raiuda, tundis ajakirjanik huvi.
"Ei ole mingit plaani ega arvestust teinud. Nii palju, kui jõuame õhtuks teha," seletas Konstantin. Tema sõnul on tarvis saagida just suuri auke, et õhk ja hapnik vette jõuaks. Paaris kohas pumbati kompressoriga jää alla õhku. Ikka selleks, et seisev vesi hakkaks ringi käima. Raiutud augud märgistati pilliroovihtade ja lintidega.
"Ja tegelikult pole vaja auke igale poole teha. Kalad on kogunenud Keila-poolsesse külge. Klooga poolel on vett kuni meeter ja muda on ka palju," teadis kalamees. Seevastu keskel ja Keila-poolse kalda ääres on vesi kuni 4-5 meetrit sügav.
Millal ja kuidas kalamehed avastasid, et järve ootab suur õnnetus ning kuni 60 sentimeetrise jää all on õhk otsas? Konstantini sõnul käis ta järvel paar nädalat tagasi. Toona raius ta koos sõpradega kalda äärde paar auku. Vaatepilt, mis vees avanes, oli kole. "Palju väikesi kalu oli juba surnud. Ning aukudest tuli juba roiskumise haisu," kirjeldas mees.
Ärge sööge roiskuvat kala!
Vasalemmas elav kalamees tõi kohale veealuse video- ja fotokaamera. Kui tehnika vette lasti, nägid mehed, kuidas kalad on hädas. "Haugid näiteks ahmivad viimases hädas õhku. Kogunevad parves sinna, kus on mudas allikad ja veidigi värskem vesi," kirjeldas Konstantin. Lisaks on hädas särjed, koger, kiisk, ahven ja hink. Paaris kohas ulatus jää juba põhjani.
Kas järve kinnikülmumine on tavaline? Kohalike kinnitusel juhtus selline asi viimati aastal 2006. Toona raiuti ka väikesi auke. Suuremat päästeaktsiooni siiski ette ei võetud, sest jää ei olnud väga paks. Surnud kalu vedeles kalda ääres vees aga sadade kilode viisi. Need lagunesid alles suveks.
Kohalikud kalamehed hoiatasid, et rahvas ei korjaks mitte mingil juhul surnud kalu endale toiduks. "Neid ei tohi süüa ega anda ka koduloomale. Need on mürgised ja võivad tekitada raske haiguse," õpetas Konstantin.
|
