Kuuldused, nagu ehitaks Padise valla ettevõtja Mati Vetevool Harku risti kalapoekest, vastab tõele. Lisaks valmib kvaliteetsete ja uusimate seadmetega kalatööstus ning Euroopas ainulaadne ladu.

Eestis olid laulev revolutsioon ja fosforiidisõda. Oli muidugi palju muudki, kuid need meie uue ärkamisaja tegemised ja terminid on paljudele kõige ehedamalt meelde jäänud. Fosforiidilahinguid vedas tollane tuntud ajakirjanik Juhan Aare. Võib vist isegi väita, et fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi Moskva diktaadi suhtes. Fosforiidisõda andis suure tõuke rahvuslikuks ärkamiseks ja Eesti taasiseseisvumiseks.
Virumaale (praeguse Lääne-Virumaa alad) kavandatud kaevandused oleksid asunud Toolse, Kabala ja Rakvere lähedal. Nende maardlate mõõtmistööd ja keskkonnamõjude hindamine algas juba 1972. aastal. Projekti juhtis Eesti Teaduste Akadeemia, kelle looduskaitsekomisjoni otsuse järgi oli plaan äärmiselt keskkonnavaenulik. Fosforiidisõja konflikti tõi avalikkuse ette Juhan Aare 1987. aastal Eesti Televisiooni saates Panda. Ta tegi Moskvas intervjuu fosforiidikaevanduse projekti eestvedajaga. Saatejärgset reaktsiooni kavatsuste paljastamisele peab Aare võrdseks sotsiaalse tuumaplahvatusega. Üldrahvaliku vastuseisu ja Nõukogude liidu järk-järgulise lagunemise tulemusena külmutati mõtted fosforiidikaevanduste rajamisest. Nii teisenes loodushoid kiiresti suureks poliitikaks.

Dinosauruste aeg?

Vahepealsetel aastatel on Juhan Aare hoidnud madalat poliitilist profiili ja loonud uue perekonna samas kandis, mille säilimise eest ta omal ajal võitles. Kes soovib lähemalt tutvuda tema tegemistega, see võib lugeda 17. juuli Postimeest. Ehk oleks mees jäänudki kunagiseks suuruseks, kes veedab oma küpseid aastaid Vihula vallas, täpsemalt Rakvere linnas, kui poleks olnud kunagise tööandja ja hilisema hea tuttava Arnold Rüütli kõnet. Aarele pakuti ei rohkem ega vähem kui Rahvaliidu esimehe kohta.

Eesti poliitikas on kangide juures endiselt vanad olijad ja nüüd on Aare näol tegemist kunagise tipptegija naasmisega. Kuigi vahepeal murdsid jõuliselt poliitikasse noored ja vihased mehed koos uue erakonnaga, ei püsinud nad suurel ekraanil kuigi kaua. Mitmed neist on täna küll tähtsates (riigi)ametites, kuid käilakujusid neist ei saanud, erakonnast rääkimata.

Juhan Aare hakkab juhtima erakonda, mis on hõljunud pikka aega maa ja taeva vahel. Alles hiljuti ähvardas seda parteid lahustumine sotside tagahoovis. Nüüd on suudetud ridu koondada ja tagantjärele vaadates pole hingesid kuigi palju kaotatud. Endiselt jätkatakse Eestimaa suuruselt teise erakonnana, millel on üle 9 tuhande liikme.

Valijale selgem signaal

Pikki aastaid on Rahvaliitu süüdistatud selles, et erakond ei suuda anda välja selget signaali, milliste valijate saadik ta soovib poliitilisel maastikul olla. Erakond on ise vaielnud sellegi üle, kas olla ainult maarahva partei või positsioneerida ennast laiemalt. Tõele au andes on viimastel aegadel üsnagi raske valimiseelsete lubaduste järgi hinnata, millisesse poolusesse üks või teine erakond kuulub. Ühisnimetajaks võib neile kõigile panna populism. Rahvaliidu uus juht markeerib erakonna eelissuunaks majanduses keskmise ja väikeettevõtluse toetamise. Ja eks maapiirkondadesse ja väikeasulatesse polegi ju suurtootmisel erilist asja olnud.

Väiketootjad on Eestis paraku vaeslapse ossa jäänud. Põllumajandus näiteks koondub järjest rohkem üle 50-hektariliste majapidamiste kätte. Viimastel aastatel on põllumajanduslike majapidamiste arv kahanenud paarikümne protsendi võrra. Kümme suuremat farmi annavad Eestis ligi viiendiku piimatoodangust. Regionaalne majanduslik ebavõrdsus tekitab ka sotsiaalset ebavõrdsust ja laiendab lõhet ühiskonnas. Nii et nendes valdkondades seisab Rahvaliidul ees veel pikk tee, et aidata kaasa väljaspool suuri linnu toimiva infrastruktuuri korrastamisele ja arendamisele.

Kellega koos?

Rõhutades konservatiivset ellusuhtumist ja rahvuslikku jätkusuutlikkust, toetades ettevõtlust ja tööandjaid, positsioneerib Rahvaliit ennast kahtlemata tsentrist paremale. Samas on erakonna juhid rõhutanud sotsiaalselt tasakaalustatud arengu vajadust. Pärast erakonna juhiks valimist mainis Aare esimese koostööpartnerina Reformierakonda. Mõni aeg hiljem mõtiskles ta huvitava variandi üle - koalitsioon koos oravate ja Keskerakonnaga. Nendest ja mõnedest teistestki väljaütlemistest võib mõista, et Rahvaliit hakkab jahtima ka seda valijat, kes siiani on toetanud IRL-i.

Samas on Aare süüdistanud tänast võimukoalitsiooni soovimatuses arvestada spetsialistide arvamusega ja autoritaarses otsuste vastuvõtmise protsessis. Tema sõnul kavatseb Rahvaliit erakonna uute juhtorganite kõrvale moodustada nõukoja tunnustatud asjatundjatest, akadeemilise ja hea äritaustaga inimestest, kes annavad nõu kõige kaalukamate otsuste vastuvõtmisel. Huvitav, kas Juhan Aare on esimene, kes meie poliitikutest selle peale on tulnud, et teadlased teavad ka midagi?

Puhkuse ajal sõprade-tuttavate seltskonnaga Lõuna-Eestis käies tabas mind kergemat sorti jahmatus, kui avastasin, et olen seltskonnas ainus, kes ei käi kalal ning kes ei oma selleks vajalikku varustust. Ka naisterahvad, kes seltskonnas olid, tundusid kalastamisest nii sisse võetud olevat, et nende jaoks ei olnud mingi probleem hommikul (või öösel, kuidas kellelegi) kell pool viis üles tõusta ning järve äärde kõmpida. Ikka suure hasardi pärast - kas kala tuleb konksu otsa või mitte.

Tunnistan ausalt - kalastamise suhtes olen külm nagu kala. Käisin seltskonnaga huvi pärast järve ääres kaasas, et mis põrgu pärast inimesed poolunes hommikuti end veekogu äärde veavad ning tundide kaupa konksu vees hoiavad. Ja tulemus - mulle ei jõudnud see ikkagi kohale. Võib-olla oleks aidanud see, kui keegi kalastajatest oleks järvest paarikilose puraka välja vedanud.

Aga kala vastu, mis ahjust välja tuleb ja sülge neelatama paneb, ei ole mul midagi. Leivaga on ju samamoodi, mõtlen: selleks, et seda süüa, ei pea ju ise ilmtingimata vilja kasvatama.

Seetõttu on väga meeldiv tänasest lehest lugeda, et Harjumaa oma mees Mati Vetevool on Harku valda rajamas üht suurt kompleksi, kus asuvad nii kalapood, -tööstus kui ladu. Sel sügisel avatavat poodi tasub juba praegu oodata, ruumide sisekujundus tõotab tulla suurejooneline, nagu on kogu ehitis Paldiski maantee ääres,

Et keegi keerulisel ajal miskit nii suurejoonelist rajab, on muidugi saavutus omaette. Üheksa kümnendikku Eestist eksportiv ettevõte aga ei lase end sellest segada. Suurde hoonesse vajatav lisatööjõud on samuti juba tagatud - Mati Vetevoolu sõnul on talle laekunud juba paarsada tööavaldust.

Vetevoolu tegemiste tagant paistab nii pool viis järve äääres kükitava hobikalastaja hasarti kui kaalutleva ettevõtja kainust. Hasart lubab mehel öelda, et hinnaalandust nad toodete puhul ei tee, isegi kui see tootmise kallimaks muudab. Kaine mõistus ütleb, et inimesed on kvaliteedi suhtes tundlikud ning ostavad ka edaspidi seda, mille headuses nad teadlikud on. Ja tal on siiani olnud õigus.

Pool suve on ühel pool ja päevad on jälle lühemad ja ööd pimedamad. Loodetavasti on teil olnud võimalust nautida erakordset leitsakut. Kõige lahedamalt saavad suve nautida vast noored. Pikk suvevaheaeg annab võimaluse kasutada aega oma äranägemise järgi. Kes on maal, kes laagris, kes malevas, kuid olen päris kindel, et leidub ka neid noori, kes pole veel jõudnud enda jaoks leida põnevaid väljakutseid. Sellepärast ei tasu pead norgu lasta. Kui on aega, siis tasuks kindlasti läbi käia mõnest kodukoha lähedal asuvast noortekeskusest.

Harjumaa üheks "rikkuseks" on noortekeskused, kokku 43, mis moodustavad üle poole Eestis toimetavate noortekeskuste koguarvust. Ja tegemisi jagub...

Sellel aastal on eriti hea meel tõdeda, et noored korraldavad palju põnevaid vabaõhuüritusi, lavastusi jne. Kose Noortekeskus veab eest muusikali "Suvevärvid". Teemakohast infot saab muusikali blogist aadressil suvevarvid.wordpress.com. Keila Avatud Noortekeskus pakub võimalust teha lähemalt tutvust erinevate muusikastiilide, pillidega ja saada professionaalset juhendamist. Kui muusika või bänditegemise pisik sees, siis tulge külla Keila Noortekeskusesse.

Tallinna noortekeskuste mitmete põnevate projektide ja võimaluste seast torkavad enim silma Kopli Noortekeskuse poolt korraldatud "Ranna Noortekeskus" ja Järve Noortekeskuse "RongART". Esimene kahest kestab 31. augustini. Et olla ka suvel tegemiste keskpunktis, on noortekeskused kolinud oma tegemised Stroomi randa. Kolm aastat teostatud projekt on olnud ülimenukas ning seda on külastanud tuhanded noored.

"RongART" kujutab endast projekti, kus noored lasevad oma fantaasial lennata ning väljendavad seda maalide, fotograafia või muu kunstilise tegevuse abil. Koostöös AS Elektriraudteega eksponeeritakse oma tööd rongides. Lisaks sellele külastavad projekti kaasatud noored kõiki elektriraudtee äärde jäävaid Harjumaa noortekeskuseid.

Kose vallas algab augustis kohalike noorte ja Kose Noortekeskuse koostöös kodukandi korrastamise projekt. Kiili Valla Noortekeskuses algas 1. juulist projekt "Poistekoda", mille eesmärk on kaasata käitumishäiretega noori ühiskondlikult aktsepteeritavasse tegevusse. Projekti on kaasatud 10 kohalikku noort ning see kestab 1. novembrini. Loksa on saanud oma "näo" tänu paljudele erinevatele kultuuridele, mida kohalikud inimesed endas kannavad. Läbi mängude ja filmiõhtute praktiseeritakse keeleoskust, õpitakse tundma erinevaid kultuure ning kasvatatakse tolerantsust.

Saue Noortekeskuses valmis järg "Kodanikukooli" projektile, kus järgmise etapina arendatakse „Terve ja teadlik kodanik" projekti raames läbi mitmesuguste tegevuste noorte isiksusi. Maardu Noortekeskuses kombineeritakse mänge, sporti ja kasvatuslikke meetodeid, õpetatakse kohalikele noortele jälgima tervislikku eluviisi, tundma etiketti ja antakse ülevaade erinevatest võõrkeeltest.

Ülesloetud tegevused on murdosa Harjumaa noortekeskuste poolt suvel pakutavatest tegevustest. Astuge julgelt läbi vaadake ja uurige. Noortekeskused on üks alternatiiv, kuidas leida võimalus meeldivaks vaba-aja veetmiseks - seda nii neile noortele, kes veel otsivad, kui neile, kes on leidnud, kuid soovivad tegelda veel millegiga lisaks. Ilusat suve!