Saada vihje
Hellema talu peremees: Rõõm on see, kui kogu vilja põllult kätte saan (0)
Sügisel saab masinatest kõige rohkem vatti kombain Case HI 7230. Eenpalu ostis selle paar aastat tagasi veerand miljoni euro eest. Sügisel saab masinatest kõige rohkem vatti kombain Case HI 7230. Eenpalu ostis selle paar aastat tagasi veerand miljoni euro eest. 
Sügis on teraviljakasvatajatele väga töine aeg. Hellema talu peremees Ivo Eenpalu valiti tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt parimaks taimekasvajaks. Vaatamata kiiretele aegadele leidis Eenpalu aega rääkida põllumehe muredest ja rõõmudest.

Hellema talu peremehel Ivo Eenpalul on maad kolmes omavalitsuses: Rae, pills Jõelähtme ja Raasiku vallas. Tänavu on ta kokku külvanud 870 hektari jagu. Teravilja ja rapsi kõrval leiab tema põldudelt veel hernest. “Hernes on natukene riskantne kultuur, seda ma tavaliselt rohkem ei pane kui 40–60 hektarit,” räägib Eenpalu, kellega ma olen tulnud vestlema Aruküla lähistele, kus ta paari päeva pärast hakkab põllult nisu korjama.

Viljakoristamise tõttu on igal teravilja kasvatajal käsil praegu väga töised päevad. Eenpalu tahab septembri lõpuks saada enda põllud viljast puhtaks. Arvutuste järgi peaks peremehel töötunde kuu kohta kogunema 300–350. Abikätena on tal palgal veel neli inimest. “Maa puhtaks saamine sõltub ilmast. Nisuga saame ühele poole sellel nädalal, suvirapsiga aga läheb kuu lõpuni,” usub Eenpalu.
Pärast saagi koristust tuleb tegelda müügiga, ning kui masinad hooaja järel hooldatud, saab detsembris rahulikumalt võtta ja aasta kokkuvõtteid teha.

Tiitel üllatusena

MESi valiku põhjenduses, miks tiitel Hellema tallu läks, kõlab märgusõnana “tasakaal”. “Ivo Eenpalu põllud olid vaatamata keerulisele aastale väga heas korras. Tema viljade saagikus ja majandustulemused olid omavahel tasakaalus, mis näitab, et tehtud otsused on olnud õiged,“ kõlab MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi selgitus.

Kuna Eenpalu ise osalemist ülemäära tõsiselt ei võtnud, tuli tiitel talle üllatusena. “Üldiselt ma pean selliseid üritusi väga tähtsaks. Nii teadustatakse selle sektori inimeste rõõmusid ja muresid,” lisab ta.

Mis on siis teravilja kasvatajate viimase aja rõõmud ja mured? Eenpalu jutt tüürib ikka saagi juurde. Võrreldes eelmise aastaga – mis oli paljudele rekordite lähedaselt hea – on olnud tänavu muresid. “Suurim rõõm on see, kui ma kogu vilja põllult kätte saan. Vahepeal, kui augustis suured vihmad olid, oli tõsine oht, et seda ei juhtu,” meenutab Eenpalu enda kartusi.

Põllud on vihmade tõttu pehmed. Paar nädalat tagasi jäi Eenpalu kombain Case IH 7230 põldu kinni ning seda tuli välja tõmmata. Kuid üldiselt on kombain, millel on esirataste asemel roomikud, hõlbustanud tööd pehmel pinnasel.

Kuid selle aasta heitlik ilm ei mõjuta ainult käimasolevaid koristustöid. Lisaks augustikuu vihmadele oli kevadel põud ja detsembris lumeta külm ilm – kõik see on oma sügava jälje jätnud. “Sellel aastal jääb taliviljade külvimaht oluliselt väiksemaks. Augustikuus sai läbi talirapsi optimaalne külviaeg ja selleks hetkeks nendele põldudele, kuhu ma tahtsin külvata, ei olnud võimalik külvata, sest need olid täiesti tümad. Ja nüüd on õige aeg juba möödas,” nendib Eenpalu.

Vihmade tõttu on Eenpalul mõned põllud veel nii hullus olukorras, et arvatavasti ei õnnestu ka talinisu maha panna. Seetõttu on kevadel oodata suuremat töömahtu, see omakorda avaldab mõju järgmise aasta keskmisele saagile.

Põllumehel raske

Praegu räägitakse põllumajandussektoris palju piimatootjatest. Samas on teraviljakasvatus suund, kuhu tulevad peale just paljud noortalunikud. Kas teravilja puhul saab rääkida ka ületootmisest nagu piima puhul? “Ületootmine on suhteline asi,” vastab Eenapalu. “Eks kõik pea mõtlema, mida saadustega teha. Ettevõtlusega kaasnevad ikka riskid, mida tuleb maandada.”

Üks argument, miks Eenpalu teraviljaga tegeleb, on selle kasvatamise paindlikkus. “Ajaliselt on loomapidamine siduvam, aga mitte just tulusam. Kindlasti on teraviljakasvatamine ka lihtsam töö, kuid kultuuri kasvatamisel on palju viise ning nendest tuleb välja valida kõige optimaalsem,” selgitab ta teraviljakasvatuse eripära.

Kuid kokkuvõttes on madalate toetuste tõttu raske kõikidel põllumeestel. “Millegipärast on meie tänane valitsus otsustanud, et Eesti põllumehe töö on odavam kui mõne teise Euroopa Liidu riigi põllumehe töö. Valitsusel on õigus panustada palju rohkem omavahendeid põllumajandusse, kui seda täna tehakse,” ütleb Eenpalu. Tema sõnul on küsimus prioriteetides, kuid sinna põllumehed täna ei kuulu.

 CV
Ivo Eenpalu
• Sündinud 29.10.1980.
• Lõpetanud Laagna gümnaasiumi.
• Alustas õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis soojustehnika erialal, kuid lõpetas Tallinna majanduskooli õiguse erialal.
• Olnud teraviljakasvataja aastast 2007.
• Hellema talus on haritavat maad 1100 hektarit.
• Talu käive 2015 – 736 803,44 eurot.
• Puhaskasum 2015 – 171 993,67 eurot.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.