Saada vihje
Hekotek valiti aasta ettevõtteks (0)
13. oktoobril valiti Hekotek AS Kultuurikatlas nii aasta eksportööriks kui aasta ettevõtteks. Teiste seas õnnitles Hekoteki direktorit Heiki Einpauli vastvalitud president Kersti Kaljulaid.

“Me ei ole aasta ettevõtteks saamiseks mitte ühtegi spetsiaalset sammu astunud. Me oleme teinud ainult seda, viagra order mida me oma klientidele oleme tahtnud teha ja kliendid on tahtnud, et me neile teeksime,” tunnistab Heiki Einpaul (54).

“Mina olin kuni viimase momendini veendunud, et ilma mingi lobitööta sellist tiitlit ei anta,” ütleb Heiki. “On uhke tunne.”

Töötajad on rahul

Hekoteki tootmishoonetes Rae vallas Põrguväljal käib vilgas askeldamine. “Olen laserpingi operaator. Seda tööd olen teinud kolm aastat,” räägib Rauno Oljo (25). Kuidas laserpingi opereerimine välja näeb? “Mehaanilise poole peal olen mina. Kes joonised teeb, on teine inimene.”

Hetkel valmistab Rauno piduri pingutusklotse. Laserpingiga teeb ta neid tunnis kokku 72. Et pink soovitud detailid metall-lehest välja lõikaks, tuleb eelnevalt programm arvutisse sööta. “Mulle tuuakse joonis, mina panen joonise sisse, panen materjali pingile ja peale seda panen stardi,” selgitab Rauno.
“Tööpäev kestab kaheksa tundi, aga kui siin on kiirem töö, siis on ligikaudu kaksteist tundi,” ütleb Rauno. Enda sõnul naudib ta tööd täiel rinnal. Abikaasa toob Rauno hommikul autoga Tallinnast Hekotekki ning sõidab siis ise edasi Sauele, kus töötab kokkupandavaid maju tootvas Cramos.

Oleg Jevdokimov (38) ja Sergei Vinogradov (35) keevitavad konveieri ketti, mis tuleb kolmekümne meetri pikkune. “Esimene kord teeme. Võib-olla homme õhtul saame valmis. Kogu aeg tulevad uued tööd,” räägib Oleg.

“Me töötasime koos teises firmas. Mina tulin esimesena, kaaslased tulid ka siia, kolm-neli inimest,” meenutab Oleg, kes on Hekotekis töötanud üle kahe aasta. Igapäevaselt sõidab ta Sergeiga Põrguväljale Lasnamäelt.

Seadmed isegi Uruguaysse

Avo Raigla ja soomlane Heikki Koivunen asutasid Hekoteki 14. veebruaril 1992. Esialgu tegutses ettevõte Mustamäel kolmetoalises korteris. “Koivunen elas ühes toas ja kahte tuba kasutasime kontorina,” muheleb Heiki Einpaul (54), kes on Hekoteki tegevjuht 1996. aastast alates.

Hekotekil on nüüd 120 töötajat, neist pooled sinikraed, pooled valgekraed. Ettevõttele kuulub Põrguväljal 9500 ruutmeetrit tootmis- ja kontoripinda. Eesti osa Hekoteki müügis moodustab 10-25 protsenti, ülejäänud eksporditakse. Mullu oli käive 56 miljonit eurot, kasum 8 miljonit.

“See on palgi vastuvõtu konveier, kus toimub külgsuunas palgi liikumine,” selgitab Heiki masina toimimist, mis on mõeldud Ustjanski saeveskile Venemaal. Seda tüüpi konveierit on Hekotek valmistanud 25-30.

Konveier kaalub viis-kuus tonni. “Saetööstusseadmeid pannakse kokku nagu Legot – valmiskonstrueeritud juppidest. Igas projektis tohib olla uusi asju kindel hulk, mitte üle 5-10 protsendi, sellepärast, et kui neid liiga palju saab olema, siis see asi tööle ei hakka,” arvab Heiki.

“Samad konveierid on Uruguais tööl, samad konveierid on Rootsi tarnetes olnud, Baltikumis,” meenutab Heiki. “Uruguay on sihuke eksootiline koht, kus käivitasime just kuu aega tagasi saeveski.” Uruguaysse müüdi seadmeid nelja miljoni euro eest, seal tegutsetakse koos soomlaste Veisto Oy-ga.

Hekoteki hooned saab kütta gaasiga, aga ka graanulkatlamajaga. Punkritäiest ehk 120 tonnist graanulitest piisab talvisel ajal 3-4 nädalaks. Graanulkatlamaja on ühtlasi muutunud ekspordiartikliks. Nii on Hekotek Venemaale Arhangelskisse ehitanud seitse kommunaalkatlamaja, kus on kasutatud samu lahendusi.

Ka graanulikuivatid kuuluvad Hekoteki ekspordi hulka. Neid on Hekotek samuti tarninud Venemaale – nii Velskisse kui Sõktõvkari.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.