Saada vihje
Harmeti uus tootmishoone aitab ettevõttel jõuliselt laieneda (0)
Uues tehases on 23 000 ruutmeetrit tootmispinda, kus valmivad ehitussoojakud, aga ka moodulid lasteaedade, koolide ja kortermajade tarbeks.

“Ma väga armastan tehaseid ja suuri masinaid. Mida suurem, seda uhkem,” ütles president Kersti Kaljulaid tehase avamispeol 20. oktoobri õhtul. Riigipea rõhutas, et Harmeti maju saab kiiresti kokku panna ja vajadusel leiavad nad uue otstarbe uues kohas.

Harmeti tootmishoone Harku vallas Kumnas külas Puusepa teel sai nurgakivi eelmise aasta augustis. “Ehitasid koostööna Nordecon AS ja Nordecon Betoon OÜ. Hoone anti meile üle selle aasta juunis,” selgitas Harmet OÜ tegevjuht ja juhatuse liige Alo Tamm. Hoone maksis koos seadmetega kokku ca 15 miljonit eurot.
Harmeti tehased paiknevad nüüd Kumnas, Tutermaal, Sauel ja Pärnus. Tütarettevõte Harmet Constructions tegutseb Tallinnas.

Läbimurre soojakutega

“Meie grupis kokku koos tütarettevõtetega on tänase seisuga 683 töötajat,” rääkis Tamm. Neist enamus on kohalikud inimesed, 71 aga võõrtöölised Ukrainast.

Harmetile pandi algus 25 aasta eest metalliettevõttena. Rõhk oli metallitoodetel, sealhulgas konteineritel. Aastatuhande vahetusel hakati tootma soojakuid.

“Tuli sihuke idee, et võiks hakata ehitusseadmeid rentima. Sealt edasi oli üks vene sõber, küsisin tema käest, mille peale tema kõige rohkem raha kulutab. Ta ütles, et tõsteseadmed ja ehitussoojakud,” meenutas samuti Harmeti juhatuses töötav Toomas Kalev.

“Hakkasin mõtlema, et ehitussoojakuid võiks ju ise ka toota. Kuidagi juhuslikult keegi tundis Ivar Valgmat ja Toomas Linamäed, ütles, aga küsi, äkki saad neile ka midagi müüa. Helistasin Ivarile, saime kokku. Kuidagi tekkis esimesel korral suhteliselt hea klapp ja sealt kaugelt ajast see koostöö sündis,” rääkis Kalev.

Toomas Kalev ja Alo Tamm külalisi tervitamas. 

Kalevi sõnul valmis esimene ehitussoojak 2002. aastal. Selle ostis Cramo AS, mis on praegugi üks põhilisi Harmeti kliente. Soojakute tootmisest arenes välja praegune moodulmajade tööstus, mis on muljetavaldav.

Aastas toodab Harmet nüüd 3600 moodulit/soojakut. Sõltuvalt viimistluse tasemest ja sellest, kas paigaldatakse ka kütteseadmed, jääb mooduli hind 10 000–50 000 euro vahele. Standardmoodul on 4,2 meetrit lai, 9,5 pikk ja 3,4 kõrge, aga vastavalt kliendi soovidele võivad mõõdud varieeruda.

Kui palju oma toodangust Harmet ekspordib? “95 protsenti. Sihtriigid on Rootsi, Soome, Norra, Taani ja kuigipalju ka Saksamaa,” selgitas Tamm.

Harmeti moodulitest ligikaudu veerandi moodustavad ehitussoojakud. Lisaks valmivad moodulid, millest pannakse kokku lasteaedu ja koole. Kui lasteaias on üks rühm, piisab kuuest moodulist, kahe rühma tarbeks on vaja 11, nelja rühma jaoks 22-24 moodulit. Samamoodi ehitatakse külakooli.

Käive kasvab

Moodulitest saab kokku panna ka elamiseks mõeldud korrusmaja. “Nelja korteriga maja tegemiseks on vaja kaheksa moodulit,” täpsustas Tamm. Selline maja on kahekordne. Uue taotletava sertifikaadi kohasel võib Harmet toota aga ka kuni kaheksakorruselisi kortermaju.

Kas Harmet toodab sarnaselt Akso-Hausile pagulasmooduleid? “Ei, täna minu teada mitte. Meil on küll Rootsis mõningad projektid, mis meie klient on kasutanud pagulastele edasi rentimiseks,” vastas Tamm.
Eelmisel aastal oli Harmeti käive 66,4 miljonit eurot. Kasumit saadi ca 5 miljonit. Tänavuseks käibeks plaanib Harmet 75 miljonit eurot. “Loodame ikkagi kasumisse jääda,” arvas Tamm.

Harmeti hoovis demonstreeriti kraanaga moodulmaja kokkupanemist. 

Ettevõte kuulub Eesti kapitalile. Millised on tulevikuplaanid viie või kümne aasta perspektiivis? “Saada Euroopa puitmoodulituru oluliseks mängijaks,” ütles Tamm diplomaatiliselt.

Kalev täiendas: “Tänaseks oleme uuesti metallitootmisega alustanud ehk oma juurte juurde tagasi pöördnud. On selline ettevõte nagu Harmet Metall, mis toodab metallitooteid, esialgu küll ainult meie oma toodangu tarbeks, aga tulevikus on plaanis ka välja hakata müüma.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.