Saada vihje
Harku vallas sündis 15 000. elanik (0)
Article title
Annes, Christer Anders ja Kristel kodumaja terrassil õitsvate kirsside all
Kui Annes Uibo elukaaslase Kristeliga 30. aprillil Harku vallamajja neljapäevast poeglast registreerima läks, ei osanud ta aimatagi, et just nende Christer Anders on see, kes valla 15 000 elanikuni veab.

Tänavu 3. mail helises Kristeli telefon. “Ma olin aias, tegin tööd,” meenutab naine. Toru ta ei võtnud, sest number oli võõras ja tekkis kahtlus, et äkki pakutakse jälle reklaami.

Hetk hiljem helistati samalt numbrilt Annesele. “See tundus vähe imelik. Siis see tädi, kes seal telefoni otsas oli, oli hirmus elevil, et oi, kas te teate, mis nüüd juhtunud on. Mina ülesin, et ausõna, ei tea. Siis ta soovis meile õnne ja küsis, millal me saame vallavanema vastuvõtule tulla,” muheleb Annes.

Helistaja oli Harku valla kommunikatsioonijuht Liina Rüütel. Annes, Kristel ja tilluke Christer Anders võeti Harku vallavalitsuses nüüd juba pidulikult vastu 9. mail, mis on ühtlasi Euroopa päev. Vallavanem Erik Sandla piilus last, soovis õnne, rääkis elust üldiselt ja küsis ka, millal laps lasteaeda läheb.
Kas pakuti ka lasteaiakohta? “Ei pakutud, aga mainisime, et võiks ikka olla,” naerab Annes.

Soovis mantlipärijat

35-aastane Annes on Cargobuild OÜga väikeettevõtja transpordisektoris. 33-aastane Kristel töötas enne lapsepuhkusele jäämist maaeluministeeriumi kohvikus teenindajana.

Ruumika maja Harku alevikus, kus noor pere praegu elab, ehitas Annese vanaisa Kalju Raudsaar kaheksakümnendatel. Kui Kaljule polnud palju elupäevi antud, siis tema abikaasa Eha elas eelmise aasta suveni.

“Eelmise aasta augustis vanaema suri. Ja augustis saime ka teada, et laps on tulemas. Loodus tühja koht ei salli,” arvab Annes.

“See oli täiesti impulsiivne otsus. Me lihtsalt mõtlesime, et vaatame, mis saab. Enne seda me ei olnud väga laste saamisest rääkinud, pigem umbmääraselt, kauges tulevikus,” meenutab Kristel.

“Oli elevus suuresti. Ega ta kohe kohale ei jõua. Laps on esialgu kõhus. Ega see elukorraldust kohe ei muutnud,” räägib Annes. “Minule ei jõudnud päris lõpuni hästi kohale. Minul läks isegi lapsega paar päeva aega, enne kui ma aru sain, et ma nüüd olen ema,” ütleb Kristel.

Mõlemal vanemal oli suur uudishimu, kas sünnib poiss või tüdruk. “Annes ei taha seda küll tunnistada, aga tema väga soovis poega. Kuna tal eelmisest kooselust on tütar juba olemas ja kuna tal endal on hästi poisilikud huvid autode ja tehnika vastu, siis ta soovis endale mantlipärijat,” arvab Kristel.

Et teada saada lapse sugu, tehti juba 13. rasedusnädalal Kristeli veres leiduva loote DNA järgi Panorama test. “Meil oli doktor Marek Šoisi juures kompleksuuring, kus ultraheli kaudu vaadati ka kuklavolti. Kuna see oli normi ülemises otsas, siis oli natukene mure hinges,” meenutab Kristel.

3694 grammi rõõmu

Kena priske poisslaps sündis 26. aprilli hilisõhtul Ida-Tallinna keskhaiglas. “Sünnikaal oli 3694 grammi, pikkus 51 sentimeetrit,” teab Kristel täpselt.

Sünnitusel otsustas ta valuvaigisti kasuks. “Sünnituse esimene pool oli valus, kuni epiduraalini. Siis oli juba lõbus, sest siis ei tundnud enam mitte midagi,” meenutab naine.

Kui laps Kristeli kätele pandi, hakkas ta nutma. “Ma ikka nutsin, kas emotsioonist või pingelangusest. Ma lihtsalt lahistasin nutta. Annest ma ei pannud üldse tähele sellel hetkel,” ütleb ta.

Õnnelik isa nimelt oli sünnituse juures. “Ma sain nabanööri läbi lõigata. Täitsa äge oli. Sihuke rõõmutunne. Ühtepidi, et nüüd on see läbi. Päris kole oli vaadata naist, kui tal need sünnitusvalud olid,” räägib ta ja lisab: “See kõik oli seda väärt.”

Et lootevee äratuleku ja sünnituse vahe oli üle 24 tunni, siis jäi laps kolmeks päevaks haiglasse arstide järelevalve alla. Selgus, et mureks pole põhjust. “Natukene kollasust tal oli, aga see oli ka normi piires,” meenutab ema.

Poiss sai nimeks Christer Anders. “Me vaidlesime tükk aega, millist nime panna. Eks see nimi tuli natukene emast ja isast,” meenutab Annes.

Esimeste nädalatega on poiss söönud, nutnud ja mõistagi palju maganud. Seda lausa 20 tundi ööpäevas.
Kumma nägu laps rohkem on, isa või ema nägu? “Minu arvates on isa nägu,” ütleb Kristel. “Mina ei näe sealt üldse mingit nägu,” arvab Annes.

“Aga on nii ja naa, on kolmepidi arvamusi. Kui ta silmad lahti teeb, siis on täpselt isa pilk. Teatud grimassid on ka isasse,” võtab Kristel otsad kokku.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.