Harjumaal võiks olla kaks-kolm jäähalli (0)
Eesti Jäähokiliit otsib omavalitsuste ja eraettevõtjate seast huvilisi, kes võtaks rajada jäähalle, mille järele on liidu hinnangul Eestis suur nõudlus. Paar nädalat tagasi käidi kohtumas ka Harju valdade-linnade juhtidega, kuid siiani pole omavalitsused suurt huvi üles näidanud.

Üks jäähokiliidu põhilisi argumente on, et tänapäeval pole jäähall enam koht, kus ainult sportlased trenni teevad, vaid tegu on vaba aja keskusega, millel on laiem sotsiaalne mõju ning seega sobiks jäähalli rajamisega oma kogukonnale tegelda just valdadel-linnadel. See, ning lisaks väljatöötatud n-ö odava jäähalli projekt on kaks põhilist argumenti, millega jäähalli ideed üritatakse üle Eesti omavalitsustele ja eraettevõtjatele „müüa“.

Eesti Jäähokiliidu juhatuse esimees Rauno Parrase sõnul on nad liidus välja töötanud lihtsate ja odavate jäähalli kontseptsiooni. „Meie eesmärk on murda kaks müüti: et jäähalli ehitamine on tohutu investeering ja et kui sa selle ehitad, siis pead kogu aeg raha juurde panema, sest see ei majanda end ära,“ räägib ta.“Esiteks ei pea investeering olema miljonites ja teiseks pole halli opereerimiskulud midagi müstilist – hallist tulevate rahavoogudega on võimalik halli majandada.“

Jäähokiliit lähtub oma arvestustes Kanada praktikast – see näitab, et 50 000 elanikuga asumis või piirkonnas on juba mõistlik jäähalli pidada. „Meie oleme selle piiri nihutanud 35 000 inimese peale. Oleme Eestis kaardistanud kohad, kus hallid võiksid asuda. Nüüd saamegi huvigruppidega kokku ja levitame infot,“ selgitab Parras.

Sauel on huvilisi

Pärast seda kui Parras käis veebruari keskel Harjumaa omavalitsusjuhtide ees ideed tutvustamas, pole suuremat huvi üles näidatud. Küll on huvi üles näidanud eraettevõtjad, kes plaanivad Saue lähedale rajada spaahotelli ja kaubanduskeskuse. „Nad otsisid midagi juurde, et selle keskuse tõmmet veelgi suurendada ja mõte hakkas jäähalli suunas liikuma,“ räägib Parras.

Kui jäähall on juba olemas, tekivad kindlasti huvigrupid ning nõudlus uute uisuväljakute ja hallide järele, usub Parras. Mujal maailmas on see just nii läinud.

Seega oleks üks võimalikke jäähalli asukohti Harjumaal Saue. Sakus on olemas küll aktiivne hokiklubi, mille on oma organisatsioon ja kus koolitatakse treenereid ning õpetatakse lapsi, kuid kui jäähall peaks Sauele tulema, ei ole seda Sakku enam mõtet rajada, sest hallid asuksid üksteisele liiga lähedal.
Parras käib võimalike asukohtadena välja veel Rae vallas kas Peetri või Jüri ning Viimsi. Peetri on koht, kuhu jäähokiliit kindlasti halli sooviks.

Parras toob hea näitena Viljandi, kus oli küll luiväli ning sellele katus peale ehitatud, kuid halliks seda siiski nimetada ei saanud ning kogu koht oli pankrotti minemas Kohalikud aga võtsid kätte ja ehitasid liuväljale seinad ümber. „Siis sõlmiti kokkulepped omavalitsustega, et jäähallis hakati läbi viima koolide kehalise kasvatuse tunde. Hallile tekkis püsitulu ja asi hakkas arenema. Nüüd on seal hokiklubi, iluuisutamisklubi ja rahvas käib uisudiskosid pidama,“ kirjeldab Parras. „Jäähallist on saanud seal see, mis mujal maailmaski – sotsiaalkeskus. Jäähall pole lihtsalt hoki mängimise koht, seal tehakse igasugu asju. Vastutustundlikel omavalitsusjuhtidel peaks olema sama huvi – oma kogukonnale võimaluste loomine.“

Arvestused tehtud

Sama valemit nagu Viljandis soovitab Parras ka Harju omavalitsusjuhtidele – hakata hallides korraldama kehalise kasvatuse tunde nii koolidele kui lasteaedadele ning sellega tagada hallile püsitulu. Riiklikus õppekavas on märgitud, et kohustuslikud on kas suusatamise või uisutamise tunnid. Kuivõrd lumega on siinmail nagu on, siis võiks ehitada jäähalle ning keskenduda koolides rohkem uisutamisele, leiab Parras.

Esiteks ei pea investeering olema miljonites ja teiseks pole halli opereerimiskulud midagi müstilist.

Kui palju jäähokiliidu väljapakutud jäähall maksab? Parras selgitab, et betoonalus läheks maksma 100 000 eurot. Jääväljaku lahenduseks on erinevate tootjate pakutavast välja valitud komplekt, mis maksab 380 000. Hind sisaldab jäämasinaid, portekomplekte, torustikku, kompressoreid ja nende paigaldust. Selle ümber pannakse kahekordse membraankattega pneumohall, mille ökonoomseim variant maksab 175 000. Riietusruume ja tehnoruume sellises pneumohallis sees ei ole ja need tuleb juurde ehitada. Kui tahta lahendada riietusruumid ja tehnoruumid halli siseselt, tõuseb pneumohalli hind ca 20 000 võrra. Halli hinnale lisandub riietus- ja tehnoruumide ehituse maksumus. Halli sisse mahub ka väike, sajale inimesele mõeldud tribüün.

Seega läheb halli rajamine maksma u 655 000 (ei sisalda maa maksumust ja liitumisi) eurot. Pneumohalli võib hiljem asendada püsikonstruktsiooniga, mis on küll kallim, kuid odavam hallata.

„Meie arvates ideaalne kontseptsioon väiksematele kohtadele, kus talisport pole väga popp,“ leiab Parras.
Kui jäähall on juba olemas, tekivad kindlasti huvigrupid ning nõudlus uute uisuväljakute ja hallide järele, usub ta. Mujal maailmas on see just nii läinud. „Tallinnas, kus praegu harjumaalased käivad, on jää järele nõudlus juba nii suur, et hallist öeldakse, et jääd (vaba aega – M.T.) pole. See näitab, et uued hallid ei hakkaks vanadega konkureerima, vaid toovad kasutajaid juurde,“ räägib jäähokiliidu esimees. „Meie eesmärk on näidata, et on olemas lihtne ja odav lahendus.“

KÜSIMUS: Kas Rae vald kaalub võimalust rajada valda jäähall ning mida arvate jäähokiliidu väljapakutud lahendusest jäähalli rajamiseks?

JENS VENDEL
Rae abivallavanem

Rae vald ei ole jäähalli kavandamist tõsisemalt arutanud ning Rae valla 2017–2020. aasta eelarvestrateegias selliseid kulusid ei ole planeeritud. Mõte on iseenesest kindlasti positiivne ja vajaks põhjalikumat süvenemist. Hetkel on väga raske anda hinnangut tasuvuse osas, kui ei ole lähemalt tutvunud visiooni, kavandi ja tasuvusarvutusega. Kindlasti tasuks kaaluda erasektori kaasamist projekti. Usun, et Škoda jäähalli loomisest on palju õppida.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.