Harjumaal on vaja koolide arvu oluliselt vähendada (0)
Haridus- ja teaduministeerium tellis mõttekojalt Praxis Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsi aastaks 2020. Selle järgi on põhikoolide ja gümnaasiumide arvu vähendamine vajalik kõige rohkem Harjumaal. Analüüsis tõdetakse, et koole on siinmail vaja vähendada „oluliselt“.

Kui Praxis tegi koolivõrgu kohta prognoosi 2005. aastal, siis pakuti, et aastaks 2013 on üle Eesti koole 400. Tegelikkuses oli eelmisel aastal koole 498, mis on küll 53 võrra vähem kui kaheksa aastat varem, ent siiski pea saja võrra rohkem, kui aastal 2005 optimaalseks peeti.

Samal ajal on Eestis õpilaste arv vähenenud viiendiku võrra. Eile esitletud Praxise uuringu autor Laura Kirss ütles, et aastal 2005 ennustati suuremat koolivõrgu korrastamist, kuid tänane seis on selline, et endisest rohkem on tühje koolimaju, kuhu kulub raha, mida võiks kasutada pedagoogide palga tõstmiseks. Koolivõrgu korrastamisega on küll alustatud suurema asustustihedusega omavalitsustes, kuid – välja arvatud Harjumaal. 2005. aastal prognoosis Praxis, et aastaks 2013 on Tallinnas ja Harjumaal 21 gümnaasiumi, kuid tegelikkuses on neid lausa 74.

3000 gümnasisti

Prognoos ei ütle, kui milliseid koole või kooliastmeid peaks üle Eesti sulgema. Selle otsuse teevad ikkagi kooli omanikud, munitsipaalkoolide puhul kohalikud omavalitsused. Nagu ütles eilsel esitlusel haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, telliti prognoos selleks, et sellest oleks abi omavalitsusjuhtidele otsuste tegemisel. Aga otsuseid tegema peab, et hariduse kvaliteeti tõsta.
Harjumaal (ilma Tallinnata) prognoositakse aastaks 2020 3000 gümnaasiumiõpilast. Gümnaasiume peaks Tallinnasse ja Harjumaale kokku jääma paarkümmend, mis on pea neli korda vähem kui aastal 2013.
Aga sellel, et koolide või kooliastmete sulgemisega pole kiirustatud, on ka objektiivsed põhjused.

Esimene ja olulisim on majanduslik: millised kulud kaasnevad kooli või kooliastme sulgemisega ning kelle õlule need jäävad? Praxise vestlustest omavalitsusjuhtidega selgus, et kohalike omavalitsuste koostööd ei toeta olemasolev transpordivõrk (nt kuidas hakkavad lapsed käima naabervallas koolis, kui sinna ei käi bussigi?). Oma roll on ka poliitilistel (nt omavalitsusjuhid ei soovi valijate hulgas ebapopulaarset otsust langetada), sotsiaalsetel (nt kool kui kogukonna keskus) ja ajaloolistel (nt kohalik kool on kaua olemas olnud) põhjustel.

Maagiline riigikool

Kui õpilasi on liiga vähe, on omavalitsusel (vallal või linnal) kooli kulukas üleval pidada. See puudutab rohkem gümnaasiumiastet, ja seda eriti Harjumaal, kus paljud põhikooli lõpetajad siirduvad edasi õppima Tallinna. Üleriigiliselt näeb haridusministeerium, et igasse maakonda jääks üks gümnaasium, põhikool peaks olema iga kohalikus omavalitsuses. Harjumaal on olukord väheke erinev, sest ühest gümnaasiumist siin kindlasti ei piisa.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi sõnul võiks lahenduseks olla riigigümnaasium, seda juhul, kui omavalitsusjuhid ei jõua omavahel kokkuleppele, kus võiks mitme valla peale gümnaasium asuda. Kuid siingi on omad „agad“ – Holm märkis, et riigigümnaasiumi soovijatest on ministeeriumi ukse taha moodustunud järjekord. Harjumaal on soovijaid palju, alustades ida poolt Kuusalu vallaga ning lõpetades lääne pool Saue ja Keilaga. Selge on, et kõikidesse omavalitsustesse riigikoole ei rajata.
Ja kui Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaupo Rätsepp küsis Janar Holmilt, et „mis edasi?“, vastas kantsler, et nüüd on pall omavalitsuste käes. Ministeeriumi poolt on uuring tellitud ja esitletud. Nüüd peavad vallad-linnad otsuseid langetama.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.