Saada vihje
Harjumaal laiuvad vanarehvide mäed (0)
Aastatel 2006-2016 töötles MTÜ Eesti Rehviliit ümber 60 000 tonni vanu rehve. Asutuse tegevjuhina tegutses kuni viimase ajani Kaur Kuurme (38). Alates 29. septembrist Eesti Rehviliit vanarehve enam vastu ei võta, keskendudes pigem liiklusohutuse alase tegevuse arendamisele.

„Eks me peame kuidagi oma kogutud laovarud ära utiliseerima,“ tunnistab Kuurme. Utiliseerimata vanarehve on Eesti Rehviliidul ca 5000-6000 tonni.

Kuurme väidab, et Jõelähtme vallas Loo aleviku taga paiknevast 4000-tonnisest vanarehvide lademest on Eesti Rehviliidu oma vaid 650 tonni, ülejäänud kuulub Kummimatid OÜle. 2008. aastal asutatud Kummimatid OÜ juhatusse kuuluvad Toomas Berg, Marek Kase ja Andres Neemelo.

Eesti Rehviliit alustas Kummimattidega koostööd 2013. aasta alguses. Siis algas ka rehvide ladustamine Loo 2,26 hektari suurusele kinnistule. „Nemad olid meil poolteist aastat koostööpartner. Kahjuks nad ei saanud oma tööga hakkama,“ ütleb Kuurme.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja väitel üritas OÜ Kummimatid luua Loo alevikku pürolüüsitehast, et vanarehvidest kütteõli toota. Kuna keskkonnaameti hinnangul ei vasta pürolüüsiõli omadustelt kütteõlile, vallavalitsus tehase loomist ei toetanud.

See viis Eesti Rehviliidu Maardusse aadressile Lao tänav 5, millest sai vanarehvide kogumis- ja utiliseerimisplats koostöös Nelitäht OÜ-ga. Esimesed vanarehvid olid sinna viidud juba 2013. aasta alguses.

Eesti Rehviliidu koostöö Nelitäht OÜga lõppes selle aasta märtsis, sest Nelitäht soovis Kuurme väitel jätkata koostööd kõrgema hinnatasemega. Nelitähe juht Mario Sootna kommentaare anda ei soovi: „Minuga on nii, et eelnevast elust saadud kogemustest lähtuvalt ma ajakirjandusega põhimõtteliselt ei suhtle.“
Säärases olukorras üritas Eesti Rehviliit enda valdusse saada Maardus Lao 5 vahetus läheduses paiknevat Võsanõmme II kinnistut, et teha sellest vanarehvide keskne kogumisplats. Mai alguseks oli selge, et Maardu linn ütleb ei.

„Käesoleva aasta jooksul on Lao tänav 5 asuval kinnistul toimunud mitu tulekahju. Põlesid territooriumil ladustatud olmepürgi hunnikud, kuid vahetus läheduses olid ladustatud ka vanarehvid. Õnneks suutsid päästeametnikud kõikidel juhtudel tulele piiri panna ja suurõnnetus jäi toimumata,“ räägib Maardu linna korrakaitsespetsialist Ants Tsugart.

„Võsanõmme II kinnistu on suurusega 9740 ruutmeetrit ja see asub Põhjaranna tee ning Kroodi oja vahel. Kinnistule ulatub 50 meetri laiune kaitsevöönd ning Kroodi oja 50 meetri laiune kaldapiiranguvöönd, kus jäätmeid ladustada ei tohi,“ lisab Tsugart.

Praegu on Eesti Rehviliidul Lao 5 aadressil 2500 tonni vanarehve. Lisaks on Loo ja Maardu platsidele on Eesti Rehviliidul veel 2500 tonni vanarehve mujal üle Eesti.

Äriplaan ei toiminud

Vanarehvidest on võimalik toota rehvipuru, millest tehakse uusi rehve. Säärane puru peab olema ülipeen. „Eestis selline tehnoloogia puudub,“ tunnistab Kuurme.

Suurematest osakestest ehk 2-3-millimeetristest graanulitest saab valmistada laste mänguväljakute matte ja jalgpalliväljakute kunstmuru. Seda üritati koostöös Leedu partneritega UAB Metaloidas ja DP Baltic.
2011-2016 suunas Eesti Rehviliit Leetu 2000-4000 tonni vanarehve aastas. Leedulastele tuli kinni maksta nii transport kui taaskasutamine. Probleemiks kujunes, et leedulased ei suutnud materjalile piisavalt rakendust leida.

Eesti Rehviliidu äriplaan üks osa nägi ette, et vanarehvid suunatakse pärast purustamist energiatoormeks. Rehve purustatakse 2005. aastal Saksamaalt Arteki tehasest hangitud masinaga, mis käitleb tunnis 4-5 tonni vanarehve.

Rehviliit suunas Kunda tsemendiahjude kütmiseks 1500-2000 tonni purustatud vanarehve aastas, ent siingi tekkis probleem. „Kuna Vene turg kukkus ära, siis Kunda tsemendivabrik ei vajanud enam nii palju energiatooret,“ väidab Kuurme.

Konkurendil odavam

Olukorda pingestas, et lisaks MTÜle Eesti Rehviliit loodi 2009. aastal konkureeriv organisatsioon MTÜ Rehviringlus.

Rehvide ümbertöötlemist finantseerivad rehvide maaletoojad. Säärane süsteem loodi 2006. aastal. „Kui tootja toob maale näiteks sada tonni rehve, siis meie esitame talle arve,“ selgitab Kuurme. Lõpptarbijal ehk uut rehvide ostjal on õigus oma vanad rehvid hiljem tasuta ära tuua.

Pildi teeb kirjuks, et Eestis on uute rehvide maaletoojaid üle saja. Neist suurimad on Goodyear, Bridgestone, Inter Cars, Tirestar, Lapaco, Viandar.

Esialgu küsis Eesti Rehviliit ühe tonni vanarehvidega tegelemise eest 57 eurot, mis pidi katma nende kogumise kulud, transpordikulu ja taaskasutamise kulu. „Me tõstsime selle 75 peale. Juba siis oli paksu pahandust palju, tootjad ei kannatanud välja,“ meenutab Kuurme.

Eesti Rehviliidu aastakäive kõikus 400 000 – 500 000 euro ümber. Kui 2014. aastal oli Eesti Rehviliit veel kasumis, siis 2015 langeti kahjumi poolele.

Konkureeriva Rehviringluse tariif oli kõigest 45 eurot tonni pealt. Kuurme väidab, et Rehviringluse partner Kuusakoski kogus vanarehvid lihtsalt Raadi lennuväljale Tartu lähistel. Sealt on neid praegu 14 195 tonni. Jäätmearuandluse infosüsteemi järgi on nende omanik AS Rubronic.

MTÜ Rehviringluse juht Aarne Solvak Harju Elule selgeid vastuseid anda ei soovinud. Küll tuli telefonivestlusest välja, et praegu sõlmib ta lepinguid poolesaja Rehviliidu endise koostööpartneriga ja laiendab vanarehvide vastuvõttu, ehkki utiliseerida ta neid vastavalt võetud kohustustele ilmselgelt ei
suuda.

Harju maakonnas on rehvide kogumispunkte kokku 28, neist 4 Tallinnas, 2 Maardus ja 2 Viimsi vallas. Kogumispunkti leiab veel Kehras, Alaveres, Arukülas, Raasikul, Keila linnas, Tabasalus, Saue linnas, Nissi vallas, Keila vallas, Kuusalus, Sakus, Aegviidul, Kiilis, Jüris, Kosel, Laagris, Lool, Rummus, Loksal ja Paldiskis.

Vanarehvid utiliseerib Ragn-Sells
• 20. juulil 2016 kuulutas keskkonnainspektsioon välja riigihanke vanarehvide utiliseerimiseks, millest võtsid osa Ragn-Sells ja Paikre Prügila.
• Ragns-Sellsi pakkumus kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks 19. septembril. „Meie pakkumine oli 154 eurot/tonn,“ selgitab Ragn-Sells juhatuse esimees Rain Vääna.
• „Antud hanke raames peame utiliseerima 20 919 tonni. Andmete kokkupanekul on keskkonnainspektsioon sõnul tuginenud jäätmearuannetele,“ väidab Vääna. See hõlmab rehve Harjumaal Lool ning Tartumaal Raadil ja Reolas.
• Ragn-Sells alustab vanarehvide utiliseerimisega 1. novembril 2016. „Tööde lõpptähtajaks on vastavalt hanke tingimustele määratud 28. veebruar 2019,“ teatab Vääna.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.