Saada vihje
Harjumaal katsetatakse uut mõõteseadet (1)
Tallinn-Tartu maanteel liiklejad võivad tee ääres kohata uut tüüpi kiiruskaamerat. Vahetult enne Ardu alevikku paigaldatud mõõteseade ei sähvata aga rikkumise korral juhtidele juba tuttavaks saanud punast välku.

Augusti algul paigaldas maanteeamet Ardusse uut laadi mõõteseadme, for sale mis erineb senistest nii välimuse kui ka selles kasutatava tehnoloogia poolest. Silindrilise kiiruskaamera sees on lasermõõtur, order mis fikseerib kiiruse ületamise “vaikselt” – tänu infrapunafiltrile ei kaasne pildistamisega punast välgusähvatust.

Seda, millal niisugune kaamera Eestis püsivalt kasutusele võetakse, on praegu veel vara öelda. Nõnda jätkavad esialgu trahviteatiste väljastamist olemasolevad 53 kiirusmõõtekabiini ja 35 kaamerat.

Rohkem rikkumisi

Kiiruse ületamisega patustanud autojuhtidele on seitsme kuuga väljastatud 53 145 trahviteadet. See on märgatav tõus võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, mil rikkumisi registreeriti 32 159 korral. Üheks põhjuseks saab pidada mõõtmispunktide arvu kasvu, kuivõrd märtsis paigaldati Harjumaale koguni üheksa uut kiiruskaamerat.

Enim rikkumisi on seejuures tuvastatud paigus, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 kilomeetrit tunnis. Harjumaal on selleks Saku ja Luige kaamerad, aga ka Vääna-Jõesuu, kus kiiruspiirang on 50 kilomeetrit tunnis.

Maanteeameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul on kaamerate asukoha valikul arvestatud nende mõjuga liiklusele. “Vääna-Jõesuu 50 alas olevale kaamerale järgneb ülekäigurada, 70 alas olevale ülekäigukoht. Mõlemas kohas on tihe jalakäijate ja jalgratturite liiklus.”

Positiivset mõju on kaamerad avaldanud ka kurvilisele Tallinn-Saku-Laagri teele, kus võib samuti jalgrattureid kohata. “Olukord on võrreldes kaamera-eelse ajaga hoopis teine. Liiklus on rahulikum ja ühtlasem, kiirus lubatu piires ja ohtlikke möödasõite ei tehta,” kinnitab Vane.

Kaamerate positiivse mõju seadsid möödunud nädalal kahtluse alla kaks teadustööd. Nende kohaselt ei mängi kiiruskaamerad õnnetuste vähenemises suurt rolli ning kaameratest tingitud pidurdamine ja kiirendamine soosib ohtlike olukordade teket.

Teistsugune mõõtmine

Nii olemasolevate kui ka Ardus kasutusel oleva proovikaamera puhul fikseerib aparaat sõiduki hetkekiiruse. Soomes võeti aga 2010. aasta augustis kasutusele esimesed kaamerad, mis arvutavad välja liiklusvahendi keskmise kiiruse. Seesuguste süsteemide puuduseks on märgatavalt kallim hind, mistõttu ei ole nad laialdaselt kasutusel.

“Samas on nende mõju erinev – kui tavalise kiiruskaamera mõjuala piirneb kaamera lähiümbrusega, siis lõigu keskmise kiiruse mõõtmisel põhinevad süsteemid võimaldavad kontrollida kiirust 2-10 km pikkusel teelõigul,” selgitab Vane, kelle sõnul lähiaastatel keskmise kiiruse mõõtmisel põhinevaid kiiruskaamerasüsteeme meie teedele ei tule.

Eelkõige internetifoorumites kutsutakse inimesi üha sagedamini kasutama nutitelefonidele mõeldud programme, mis hoiatavad kiiruskaamerate ning liikluspatrullide eest. Villu Vane sõnul on sellistel rakendustel tegelikkuses kaks külge. “Tänu hoiatusele võtab lubatust kiiremini sõitev juht ohtlikus kohas hoo maha ning varakult ette hoiatatuna võib kaamera positiivne mõju ohtlikul teelõigul pikeneda. Samas, teades täpselt kaamerate asukohta, on võimalik nendevahelistel teelõikudel ju kiirust ületada.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.