Saada vihje
Harjumaa kauneim eramu asub Muraste külas (0)
Article title
Vello-Maido ja Luule kodumaja ees.

Luule ja Vello-Maido Koore otsustasid 2002. aastal, et nad väärivad midagi enamat kui neljatoaline korter Tallinnas Kristiine linnaosas. Abielupaar ostis krundi Harku vallas Muraste külas Kaarla teel, kuhu on rajatud unistuste kodu.

Selle kandiga oli perekond Koore tuttav juba1982. aastal soetatud suvila kaudu, mis paiknes samuti Murastes aiandusühistus Muru. “See oli kokkupandav suvila Kungla 4,” meenutab Luule. “Pärast ehitasime teise korruse veel peale,” lisab Vello-Maido.

Miks siis ei tahetud suvilast aastaringset kodu kujundada? “Suvekodu oli panga peal, seal oli väga tuuline ja külm. Me otsisime uut ja vaiksemat kohta, kus oleks kõrghaljastus. Otsisime ja siia Kaarla teele leidsimegi,” ütleb Luule.

Unistuse lõpuleviimine

Perekond ostis 2002. aastal Kaarla teele 1190 ruutmeetrise krundi. Seal seisis tuhaplokkidest laotud hoonekarp – 60 ruutmeetrit –, millel puudusid nii uksed kui aknad, kuid katus oli olemas. Krundil vohasid umbrohi ja võsa.

Miks tööd Kaarla teel olid pooleli jäänud? “Ilmselt jõud ei käinud üle,” arvab Vello-Maido endiste omanike kohta. “Ju siis nendel olid teised unistused,” ütleb Luule.

“See sai kohandatud vastavalt meie vajadustele aastaringseks elamiseks,” jätkab Vello-Maido. “Me kaasasime arhitekti ja rääkisime oma soovidest. Hoone sisu ta tegi kõik uueks. Isegi aknaavade suurust muudeti,” selgitab Luule.

“Tuhaplokkidest seinad katsime penoplastiga. Pärast need krohviti ja värviti üle,” selgitab Vello-Maido. Kütmiseks paigaldati majja kamin, ehkki vajadusel saab toad soojaks ka elektriradiaatoritega, mida pole seni küll kordagi kasutatud.

“Ainult kasega kütta on enesepettus. Kask annab väga palju pigi. Selles suhtes lepa ja kase segu on kõige parem,” arvab mees.

Hoonekarbi kohandamine elamiskõlblikuks võttis aega poolteist aastat. Raha nii krundi ostmiseks kui majakarbi remondiks sai abielupaar eelmise suvila ja Tallinna korteri müügist.

Praegu on eramu 125 ruutmeetrit suur. Seal on kolm elutuba, kaks WCd, köök, saun, duširuum, garaaž ning panipaik tööriistadele.

Aed südames

Perekond kolis Kaarla tee majja aastaringselt elama 2004. aasta sügisel. “Aia rajamise mõtted tekkisid kohe peale krundi ostmist ,” räägib Luule. “Proual on käsi mullas. Aia rajamine hakkas pihta isegi enne, kui me sisse kolisime,” muigab Vello-Maido.

Varasemast haljastusest säilisid vaid kolm kaske ja kaks mändi. Praegu domineerivad seal 34 Vääna puukoolist ostetud smaragdelupuud, millest mõned on lausa 4-5 meetri kõrgused.

Miks ikkagi smaragdelupuu? “Sellepärast, et ta hoolitseb ise oma ilu eest. Tal on püramiidvorm ja tundub, et talle siin pae peal sobib. Ta kasvab väga hästi ja kiiresti,“ selgitab Luule. “Ja ta on talvel haljas,” lisab Vello.

Perekond Koore elamises Kaarla teel on tunda õhku ja avarust. Naaberkruntide haljastus on oskuslikult seotud omaenda õue taimestikuga. 

Erinevaid elupuu vorme, mille perenaine on hoolikalt pallikujuliseks püganud, hakkab silma rohkemgi. Aias kasvab ka mägimände. “Siia roheliste okkapuude vahele on ilupõõsad istutatud, mis suvel annavad värvi,” räägib Luule.

“Siin on jaapani juudapuu lehikut, kanada koonikat, sarapuud, erinevad enelad. Väga palju on kukerpuu vorme,” ütleb naine. Seda, kui palju taimesorte aias kokku leiab, pererahvas isegi ei tea.

„Aeda ju uuendatakse kogu aeg. Kui sa lähed ühte taime ostma, siis kolme või neljaga tuled sa kindlasti tagasi,“ naerab Vello-Maido. Lisaks Vääna puukoolile on taimi toodud Juhani puukoolist, Kloostrimetsa puukoolist, Petersoni aiandist, Hansaplantist, Hortesest, Nurga puukoolist ja mujaltki.

“Sellest, mida ma siia alguses istutasin, on võib-olla 20-30 protsenti alles. Talvekülmad on ära võtnud, on tulnud haigusi ja satikaid, ise olen loobunud. Iga aasta ma istutan midagi ringi,” räägib Luule.

Püsililledest kasvavad aias roosid ja astilbed, suvelilledest taketised ja hortensiad. “Ma valin lilli õitsemise järgi, et mul oleks kevadest sügiseni aias värvi. Lilled õitsevad ju vastavalt sordile erinevatel aegadel,” ütleb naine.

Võit konkursil

Luulet ja Vello-Maidot keelitati aastaid Harku valla kauneima kodu konkursist osa võtma. Tagasihoidlike inimestena ütlesid nad korduvalt ei, aga eelmisel aastal siiski osalesid – sedagi naabrite initsiatiivil – ja võitsid selle konkursi.

Tänavu osales perekond Koore kodu Harju maakondlikul konkursil eramute kategoorias. “1. juunil käis Harjumaa kauni kodu hindamiskomisjon meil külas ja hindas senitehtut. Kaks nädalat hiljem telefonitsi teavitati, et oleme tunnistatud komisjoni poolt Harjumaa maakondliku ja “Eesti Kaunis Kodu 2018” konkursi kauneimaks eramuks sellel aastal,” meenutab Luule.

“Meie jaoks oli see tõeliseks üllatuseks, et konkurss niimoodi lõppes, teades, milliseid elamisi on kasvõi Viimsis või Sauel,” naerab Vello-Maido.

“Me oleme seda teinud puhtalt enda jaoks, et meil siin hea oleks olla. Ja kui tõele au anda, siis meil ongi siin päris hea olla,” ütleb mees.

Millised oleksid perekond Koore näpunäited neile, kes tahavad ilusat ja hubast elamist omale kujundada? “Tuleb julgelt unistada – meile on see kohaks, kus saab oma unistusi täide viia, aga ka reaalseid tulemusi näha,” arvab Vello-Maido. “Eks igaühel on oma käekiri,” lisab Luule.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.