Saada vihje
Miks Harjumaa jäi koolide remondirahast ilma? (0)
Möödunud nädalal kinnitas vabariigi valitsus 55,3 miljoni euro eest investeeringuid, millega kaasajastatakse 22 omavalitsuses põhikoole. Kuigi Harjumaalt oli taotlejate hulgas neli valda, ei saanud raha neist ükski.

Harjumaalt taotlesid raha põhikoolide remondiks ja juurdeehituseks neli valda: Kiili, Rae, Saue ja Viimsi. Kõik taotlused vaatas läbi hindamiskomisjon. Tingimus taotlemiseks oli, et omavalitsuses peab toimunud olema koolivõrgu ümberkorraldamine, mis tähendab, et on loobutud munitsipaalgümnaasiumi pidamisest. Selle tingimuse täitsid mööndustega (gümnaasiumi pidamisest loobutakse tulevikus, kui uksed avavad riigigümnaasiumid) kõik neli Harju valda.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles, et praeguste reeglite järgi jäävad kasvava elanikkonnaga piirkonnad edetabeli lõppu ja see on peamine põhjus, miks harjumaalased rahata jäid.

„Ma aktsepteerin vallavanemate soove, et koolimaja vajab remonti või on vaja uut koolimaja, kuid see meede ei ole selle asja jaoks,“ ütles ta.

Kasvajad ei sobi

Küttis selgitas, et taotlemisel eelistati omavalitsusi, kus laste arv väheneb kiiresti ning kus on vaja vana ning liiga suur koolimaja lammutada ning ehitada asemele uus ja energiatõhus hoone. „Näiteks Haapsalu, kus ühendati mitu gümnaasiumi, ebaefektiivne põhikoolimaja võetakse maha, ehitatakse peale tänapäevane asi. Seal toimus süsteemne muutus, ja see ongi asja mõte,“ ütles ta. Harjumaa omavalitsustes koolivõrgu juhi sõnul pole süsteemseid muutusi toimunud, siin tahetakse pigem koole juurde ehitada.

„Ma saan aru Harjumaa meeste murest, sest Harjumaa on kasvav piirkond. Aga see raha tuleb leida muust allikast. Meie eesmärk on vähendada koolide arvu, kasutuses olevate pindade arvu. Harjumaal sisuliselt ehitatakse juurde, aga meie eesmärk on koolivõrku kokku võtta,“ selguitas Küttis.

Reeglid Euroopast

Koolitaristu korrastamiseks saab Eesti riik lõviosa rahast (taotlemisele minevast 106 miljonist 92 miljonit) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kui Eestile raha eraldati, esitati ka kindlad tingimused. „Meile öeldi läbirääkimistel otse välja – koolimajade ehitamiseks ja remondiks mitte üks sent, raha saate ainult koolivõrgu vähendamiseks,“ meenutas Küttis.

See tähendab, et oodatud rahast jääb ilma ka näiteks Kiili vald, kus osalt selle nimel otsustas vallavolikogu mullu kohaliku kooli gümnaasiumiosa sulgeda. Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane ütles,et vald taotles riigilt kahte miljonit. „Kuigi jäime riigi toetusrahast ilma, käivad ettevalmistused koolimaja juurde- ja ümberehitamiseks ning loodame juba järgmisel aastal ehitustöödega alustada,“ märkis ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.