Saada vihje
Harju argipäev – 50 000 inimest kihutab Tallinna ja tagasi (0)
Maanteeameti tellimusel valminud küsitlusuuringust selgus, et Harjumaalt ning Kohila ja Rapla vallast käib igal tööpäeval Tallinnas autoga 50 000 ja ühistranspordiga üle 11 000 inimese. Puhkepäeviti on autode vool pealinna kolmandiku võrra väiksem.

Tallinna tõmme pole kellegi jaoks uudis ega üllatus, küll aga tegi uuring konkreetselt selgeks, kuivõrd palju harjumaalased (ning Kohila ja Rapla valla elanikud) eelistavad pealinna jõudmiseks oma sõidukit ühistranspordile. Kui argipäeviti tehakse Harjumaalt Tallinna 63 000 liikumist, siis 80% inimestest kasutab sõiduautot ning vaid 18% ühistransporti.

Kui võtta arvesse kõik harjumaalaste reisid, ka need, mis otsapidi Tallinna ei vii, siis liigub 63% inimestest autoga ja vaid 9% ühistranspordiga – oma osa selles statistikas on kindlasti ka faktil, et Harjumaa omavalitsused pole üldjuhul bussiliinidega ühendatud ning et näiteks naabervallas asuvasse poodi või rahvamajja sõita, peabki selleks kasutama autot või kenama ilmaga jalgratast. Märkimisväärne on, et jalgratast kasutab igapäevaseks liikumiseks lausa 22% harjumaalastest.

Milline on aga pealinna „stampkunde“? Uuring ütleb, et keskmisest enam käivad Tallinna mehed, kes on 35–54-aastased, kõrgharidusega, kellel on Tallinnas töökoht, kus teenitakse enam kui tuhat eurot kuus (neto) ning kellel on peres kaks või enam autot.

Enim käivad pealinnas igapäevaselt Rae, Harku ja Viimsi valla elanikud, kellest enamus sõidab kahes suunas – kesklinna ja Lasnamäele.

Lähedalt, aga autoga

Kuigi võib tunduda, et autot kasutavad igapäevaseks liikumiseks rohkem inimesed, kes elavad Tallinnast kaugemal, kus ka bussid harvemini käivad, siis tegelikult on suurimad autokasutajad Tallinna ümbruse valdade elanikud. Uuringu järgi kasutavad kõige rohkem autot Viimsi, Harku, Saku ja Kiili valla elanikud.
Kui uuringu tegijad küsisid inimestelt, miks autot eelistatakse, siis vastati kõige rohkem, et privaatsuse ja mugavuse ning ajasäästu pärast.

Uuringuga sai löögi ka teine legend: lapsed viiakse kooli autoga. Selgus hoopis tõsisasi, et kooli sõidutatakse vaid 37% lastest – 31% läheb kooli jalgsi, 15% kasutab ühistransporti (sh koolibuss) ning 11% hüppab kooli jõudmiseks jalgratta selga.

Kui võtta kokku, kui palju tehakse sõite laste vedamiseks (nt kooli, lasteaeda, trenni viimiseks), siis moodustavad need vaid 9% kõigist autoga tehtud sõitudest. Kõige rohkem viiakse lapsi autoga kooli Saku vallas (64% koolijõudmistest), Harku (63%) ja Saue vallas (46%).

Põhjust, miks kuldse ringi valdades rohkem autodega sõidetakse, pole vaja kaua nuputada – seal elavad inimesed, kes on keskmisest harjumaalasest jõukamad ja seetõttu on ka peres vähemalt üks auto, enamikel peredel aga kaks või enam. Näiteks Harku vallas on vaid 3% peredest auto puudu. Üks auto on 35% ja kaks või enam autot lausa 62% peredest. Sama on seis ka Kiili vallas, kus kaks või enam autot on 61% peredest, üldse ilma autota on aga vaid 9% leibkondadest.

Mida Tallinnast kaugemale, seda vähemaks autosid jääb – näiteks Loksal on lausa 46% perekondadest ilma autota. Autota leibkondi on keskmisest enam ka Kose vallas (31%), Anija vallas (29%) ning ka Maardus (29%).

Kõige rohkem kasutavad autot igapäevaseks liikumiseks Kiili valla elanikud, kus isikliku autoga sõidab lausa 83% inimestest. Mõningase vahega järgnevad Harku vald (76%), Saku vald (72%) ja Viimsi vald (69%). Kõige vähem kasutavad liikumiseks sõiduautot Loksa elanikud (19%).

Sõiduauto kasutamine, nii vähemalt tundub, on mõnes kohas sundvalik – näiteks Kiili valda ühendab pealinnaga vaid üks bussiliin, seal pole rongiliine ning naabervaldade Rae ja Sakuga ei ühenda neid ükski ühistranspordiliin.

Tööl aga käiakse pealinnas enim Harku vallast – sealsetest elanikest koguni 81% käib nädalas 4-7 päeval pealinnas. Kõrge on see näitaja ka ülejäänud kuldse ringi omavalitsustes – Viimsi ja Kiili vallas 74%, Rae vallas 71%, Jõelähtme vallas 68% ning Saku vallas 66%.

Kõige vähem käiakse pealinnas Loksa linnast, Kuusalu ning Kose vallast. Anija vallas on aga kõige rohkem inimesi, kes enda väitel üldse Tallinnas ei käi – lausa 10% elanikkonnast.

Kuidas saada nad bussi?

Maanteeamet leidis uuringu kokkuvõttes, et elanikke paneks autot ühistranspordi vastu vahetama paremad ja kiiremad ühistranspordiühendused, ühtne piletisüsteem ning mugavad pargi-ja-reisi tingimused. Praegune olukord on tõesti üsna nutune – Harjumaa elanikest liigub bussiga või rongiga igapäevaselt 9% inimestest. Kui omavalitsuste kaupa vaadata, siis enim ühistranspordi kasutajaid on Maardus ja Kose vallas (16%), Harku, Kuusalu ja Anija vallas (14%) ja Kiili vallas (13%).

Kõige vähem on ühistranspordi kasutajaid Jõelähtme ja Saku vallas – vaid 4% elanikest.
Uuringu järgi on keskmine ühistranspordiga sõitja 15–24-aastane, alg- või põhiharidusega inimene, kellel ei ole leibkonnas ühtegi autot.

Ühistranspordi puhul ollakse enim rahul peatuse läheduse, ühistransporti puudutava info kättesaadavusega ja sõidumugavusega. Vähem ollakse rahul ühistranspordi liikumise sagedusega, hinna ja ümberistumisvõimalustega.

Kuid on ka neid inimesi, kes ütlevad ei nii sõiduautole kui bussile või rongile. Näiteks Loksa linnas liigub küsitluse järgi koguni 84% inimestest tööle ja kooli omal jalal – ja see pole mitte juhuslik jalutuskäik, vaid igapäevane praktika. Ainukesed vallad, kus jalgsi liigub vähem kui 50% inimestest, on Rae ja Jõelähtme. Kõige rohkem inimesi, kes kategooriliselt jalgsi liikumisest keelduvad, elab aga Viimsi vallas – 23%.

Jalgrattaga liikumine nii popp pole, mis on siinset kliimat arvestades ka igati arusaadav. Igapäevaselt liigub enim inimesi jalgrattaga Ida-Harjumaal – Anija vallas (18%), Loksal (14%) ning Kuusalu ja Kose vallas (13%). Inimesi, kes enda väitel üldse jalgrattaga ei liigu, on kõige rohkem Jõelähtme vallas – 71%. Sama meelsus on ka Jõelähtme naaberlinnas Maardus, kus ilma jalgrattata eelistab asju ajada 70% elanikest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.