Saada vihje
Hana Wakiguchi tuli Eestisse õppima Baruto pärast (0)
Article title
Hana Wakiguchi bioloogiatunnis.
Paldiski põhikoolis õpivad tavapäraselt nii kohalikud eesti kui vene lapsed. Alates 5. novembist on 9. klassi õpilaste seas ka külaline Jaapani Wakayama linnast.

Kolmapäeva hommik Paldiski põhikoolis. Bioloogiaõpetaja Janika Loos valmistab 9. klassi ette kontrolltööks.

Akna all esimeses pingis istub 16-aastane Hana Wakiguchi, kelle õpingud Paldiskis algasid 5. novembril. Kuidas jaapanlannal Lääne-Harju vallas läheb?

“Ta õpib eestikeelseid sõnu. Tal on oma keeleõpik,” selgitab Loos. Selgub, et jaapanane on bioloogiatundi osaliselt kasutanud Inga Manguse ja Merge Simmuli õpiku “Tere! Eesti keele õpik algajatele 0-A1” tudeerimiseks.

Manguse ja Simmuli õpikust kolmandik on juba kaetud Hana märkmetega. Harju Elu küsimusele, kui palju eesti keelt ta räägib, vastab tüdruk: “Pisut.”

Loos arvab, et bioloogia kontrolltööd Hana ära ei tee. “Kuna tema inglise keelt ei ole ka nii hea, siis ei oleks sellest kasu, kui ma inglise keeles neid sõnu ütleksin. Kui ta midagigi läbi slaidide omandab, siis on see hea.”

Loos annab Paldiskis veel kehalist kasvatust. “Kehalise tunnis on ta aktiivselt kaasas. Seal ei ole keeleprobleemi.”

Mis on jaapanlanna lemmikspordialad? “No võrkpalli ta mängis teistega väga edukalt,” kiidab Loos. Tüdruk harrastab ka tennist.

Baruto pärast Eestisse

„Ma tahtsin õppida inglise keelt, seetõttu ma otsustasin minna Euroopasse,“ ütleb Wakayama linna tüdruk bioloogiatunni järel Harju Elule.

Põhjus, mis ta just Eestisse sattus, on üsna proosaline. “Baruto,” vastab Hana ja näitab nutitelefonist oma iidoli fotot. “Ma nägin teda televiisorist. Jaapanis on Baruto kuulus.”

Baruto pilt Hana nutitelefonis. 

Tüdruk tuli Eestisse YFU ehk Youth For Understanding organisatsiooni kaudu. Tokiost lendast ta Helsingisse, sealt Tallinna. 15. augustil jõudis ta Eestisse. “Eesti on väga ilus,” kiidab neiu.

Hanat majutab Vasalemmas elav Merit Visnapuu perekond, kelle eramajas on jaapanlannal omaette tuba. “Ta on õhtul kella kümnest juba oma toas ja siis hommikul kella kuue ajal ärkab,” räägib Visnapuu.

Et Visnapuu annab Paldiski põhikoolis arvutiõpetust, sai jaapani tüdrukust 9. klassi õpilane just selles linnas. Paldiskisse pääseb Hana Vasalemmast koolibussiga, sõiduks kulub 35-40 minutit.
Visnapuu sõnul on Hana eesti toitudega väga rahul. “Tema eriliseks lemmikuks on kohukesed.”

Kuidas õpingud edenevad?

Paldiski põhikooli 9. klassi 17 õpilastest räägib eesti keelt emakeelena 12, vene keelt 4 noort. Hana on ainuke jaapani keele kõneleja, aga koolil on varasemast kogemus kaugemalt tulnute kaasamisel. Nii näiteks on seal õppinud mitmed Kongost pärit lapsed.

9. klassi õppeprogramm näeb ette 32 koolitundi nädalas. Tunnid on 45 minuti pikkused. Lisaks teeb Hana igal õhtul tund aega kodutöid.

“Ta osaleb kõikidel klassivälistel üritustel nagu väljasõitudel ja klassiõhtutel. Kuna ta tahab osaleda, siis see tähendab, et klass on ta omaks võtnud,” arvab direktor Helve Mandzolo.

Janika Loos 9. klassile bioloogiatundi andmas. 

“Ta on hästi innukas. Õpib tõesti eesti keelt. Ta tahab seda teha ja me pakume talle täiendavaid võimalusi,” selgitab direktor. See näeb välja nii, et lisaks kahele eesti keele ja kahele eesti kirjanduse tunnile õpib ta vene keele asemel lisaks kolm tundi eesti keelt nädalas.

“Oli selline situatsioon, et ta oli unustanud oma koolikoti klassi. Ta tuli minu juurde, ta suutis seda eesti keeles öelda. Natuke lisas kehakeelt sinna juurde. Ma sain aru, milles asi on,” muheleb Mandzolo.

Direktori sõnul saab Hana hakkama praktilisemate asjadega keemias ja geograafias. “Meil oli kuu aega ettevõtlusprojekt. Väljaspoolt kooli tulid inimesed. Ta oli gruppi kaasatud ja ilusti osales grupi töös.”

Tüdruk õpib Paldiskis õppeaasta lõpuni. Enne kodumaale naasmist käib ta ära ka juubelilaulupeol. “See on uus rikastav kogemus, teise kultuuri ja keele õppimine,” arvab Mandzolo.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.