Saada vihje
Hambaprotees pole krematooriumis probleem, küll aga südamestimulaator (0)
Article title
Heigo Rohtla ja Kristo Treikelder kirstu surnuautost Tallinna krematooriumi tõstmas.
Aastas tuhastatakse Tallinna krematooriumis ligi 3000 surnukeha. Veerand sajandi eest Eestis juurutatud komme muutub järjest populaarsemaks, ehkki matustest enamuse moodustavad veel klassikalised kirstumatused.

Esmaspäeva hommik Pärnamäel Tallinna krematooriumis. Musta värvi autost autost tõstetakse välja helepruun tammepuust kirst.

“Kirst toodi kirikust tseremoonialt,” selgitab Heigo Rohtla, kes on AS Tallinna krematoorium juhatuse liige. Soovi korral oleks saanud tseremoonia korraldada, ka krematooriumi saalis, mida kaunistab kunstnik Mati Karmini pannoo.

Pinkide, rõdu, küünlajalgade, lillede, lippude ja kõlaritega saal on kujundatud kui kaasaegne kabel.

Pinginaabrite äri

Surnu andmed sisestatakse krematooriumi arvutisse. Et tseremoonia on juba korraldatud, viiakse kadunuke keldrikorrusele, kus paiknevad kaks Ameerikast toodud gaasiahju.

Punane number ahju tablool näitab põlemistemperatuuri, kollane kontrolltemperatuuri. Mõlemad numbrid helgivad 700 peal. Tuhastamise peale kulub vähemalt poolteist tundi.

Kui gaasileek kustub, hõõguvad ahjus tuhk ja suuremad luud. Järgnevalt jahutatakse luud ja jahvatatakse spetsiaalses veskis. Tuhk ja luupuru pannakse puust, metallist, keraamikast või dolomiidist urni, mis antakse sugulastele üle.

Ursula Tähepõld krematooriumi tuhastamisahju ees. Vasakul on ahju seadistamisnupud, paremal luuk, mille kaudu lahkunu ahju tõstetakse. 

Mis saab aga siis, kui kadunukesel on titaanist hambaprotees või puusaliiges? “Kruvid me võtame pärast tuhastamist magnetiga välja. Puusaliigeseprotees on nii suur, et seda on tuha sees näha,” ütleb Rohtla.

“Need ei mängi meie jaoks mingit roll. Me küsime ainult, kas lahkunul oli südamestimulaator. Kui on, siis tuleb see eemaldada,” selgitab krematooriumi töötaja Ursula Tähepõld.

Stimulaator plahvatab

Mis juhtub siis, kui inimene läheb tuhastamisahju südamestimulaatoriga? “Seal on patarei, mis peab tagama töökindluse pikkadeks aastateks. Kõrge temperatuuriga kokku puutudes see plahvatab,” ütleb Rohtla.

Krematoorium töötab kuus päeva nädalas. Et keskmiselt tuhastatakse kümme lahkunut päevas, küündib iga-aastane tuhastamiste arv Tallinna krematooriumis 3000ni.

Pole täpselt teada, kui suure osa moodustavad Harjumaa inimesed, sest surmakoht on sageli erinev elukohast, näiteks haigla või hooldekodu, kus inimene on viimased päevad veetis.

Surnukehade järgi sõidavad krematooriumi töötajad ise – Eesti piires, aga ka välisriikidesse. “Välismaalt toomisi on aastas 30 ja 50 vahel. Lahkunu omaksed pöörduvad meie poole ja meie korraldada jäävad kõik transpordiga seotud asjaajamised,” ütleb Rohtla.

Euroopa piires sõidetakse kadunukese järele autoga. “Kõige lähem välisriik, kus tuleb lahkunutel järel käia, on Soome,” ütleb Rohtla. Autoga on käidud ka Itaalias, kuid kaugematest kohtadest tuleb transportida lennukiga.

Mitte üksnes tuhastamine

Tallinna krematooriumile pani Heigo Rohtla aluse Rein Piilpärkiga, kes oli tema pinginaaber Tallinna 44. keskkoolis. Esimene tuhastamine viidi läbi 18. novembril 1993.

“Meil oli just 25. aastapäev. Enne seda Eestis krematooriumi polnud. Nõukogude Liidus oli selline seadus, et ainult miljonilinnades võis olla krematoorium,” meenutab Rohtla.

Aastal 1997 rajasid Rohtla ja Piilpärk Tartu krematooriumi Tartus asuvale Rahumäe kalmistule. Eestis on täna veel kuus krematooriumi, aga see on juba teiste meeste ettevõtmine.

Tallinna krematooriumi välisvaade. 

Alguses oli tuhastamise suhtes võõrastamist, kõhklusi ja kahtlusi. “Eks see järjest omasemaks saab Eesti inimestele, aga märkimisväärse osa meie tööst moodustab ka traditsioonilise hauamatuse korraldamine,” räägib Tähepõld.

Kui suure protsendi tuhastamine matuste koguarvust moodustab? “Kahjuks Eestis selle kohta adekvaatne statistika puudub. Meie ala inimesed hindavad hauamatuse osakaaluks üle poole, alla poole on siis tuhastamised,” arvab Rohtla.

Inimeste eelistusi arvestades ollakse paindlikud. “Me oleme küll Tallinna krematoorium, aga see ei tähenda seda, et me tegeleme siin ainult tuhastamisega. Aitame inimestel korraldada kõik alates transpordist kuni urni või kirstu muldasängitamiseni. Pakume täisteenust algusest lõpuni,” ütleb Tähepõld.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.