Saada vihje
Haldusreformi hinnaks on 40 miljonit eurot (0)
Regionaalminister Siim Kiisler saatis esmaspäeval ministeeriumide kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on koondada omavalitsused piirkonna tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.

Tuletagem meelde, order et pea aasta arutlesid kõigi maakondade omavalitsusjuhid tõmbekeskuste üle, esitades viimaks oma koondnägemuse esmalt maavanemale, kes oma korrektiividega edastas selle regionaalministrile.

Nimetatud plaani alusel jääb Harjumaale üksteist tõmbekeskust. Nüüd näeb ministri eelnõu ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja tõmbekeskuse, millega ühineda. Neis piirkondades, kus kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused ise.

Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 65 omavalitsust, milles elab reeglina elab üle 5000 inimese. Harjumaale jääb kümme omavalitsust, lisaks pealinn Tallinn.

Regionaalminister Siim Kiisler, milleks selline poolsundviisiline-poolvabatahtlik ühinemine vajalik on?

Aeg-ajalt suletakse maal ikka mõne erapoe uksed. Kas seda teeb riik? Või omavalitsus? Kindlasti mitte. Omanik on ostjate huvi puudusel lihtsalt majanduslikel kaalutlustel sunnitud kaupluse sulgema. Ja vastupidi – kui kauplusel hästi läheb, laiendab omanik kindlasti müügipinda. Sama võib öelda Eesti Posti kohta – eraldiseisvatest kontoritest on postkontorid kolinud kaubanduskeskustesse. Ikka kliendi huvides.

Nii nagu erasektor kohaneb inimese järgi, nii peab kohanema ka riik, avalik sektor. Pakkuma teenust seal, kus on tarbija. Ka hariduses –koolid peavad olema seal, kus on lapsed. Ei saa ju ühelegi Saue vallas lasteaiakohta küsima tulevale lapsevanemale öelda, et Ida-Virumaal on vabu lasteaiakohti küll, koli sinna. Riik ja omavalitsused peavad teenuse osutamisel teatud mõttes käituma nagu erasektor – pakkuma teenust seal, kus on inimene.

Kas sellise poliitika puhul rikkad omavalitsused ei saa veel rikkamaks ja vaesed ei jää vaesemaks? Ehk kus inimesi on, sinna tuleb juurde, kus neid pole, jääb veel vähemaks?

Vallamaja või linnavalitsus ei hoia inimesi kinni. Väga paljud inimesed ei teagi, kus on tema vallamaja, tänapäeval käib enamik asjaajamisest interneti teel. Regionaaluuringud on näidanud, et tähtsaimaks elukohaga siduvaks faktoriks inimesele on töö, alles siis tulevad kool ja lasteaed. Nii et kui riik millegagi peaks alarahvastatud piirkondades tegelema, siis on see töökohtade loomine, mitte vallamajade säilitamine. Inimene, perekond läheb sinna, kus on töö. Olgu vaid üks näide – Nõva vallas on hiljaaegu renoveeritud koolimaja. Aga lapsi pole, sest vallas pole inimesi. Vähem kui 400 elanikku Tallinna suurusel territooriumil. See et seal vallavalitsus on, ei hoia inimesi kinni. Samas pole see haldusreform vajalik Harjumaa pärast – siin on haldussuutlikud omavalitsused.

Kas hakkava ka riiklikud finantseeringud ja raha üle-euroopalistest toetusfondidest liikuma nüüd tõmbekeskustesse?

Riiklikud finantseeringud lähevad endiselt sinna, kus kohaliku omavalitsuse või piirkonna arengustrateegiad tõestavad, et sinna on oluline investeerida. Ja teisalt – riigi poliitika leiab sellisel arengul perspektiivi olevat. Olgu siin näiteks toodud meie perearstid, kes on ka teatavasti eraettevõtjad. Hiljutisel kohtumisel perearstide esindajatega olid nad väga huvitatud tõmbekeskuste poliitikast. Et mõelda esmatasandi tervisekeskuste rajamisele.

Sama võib öelda ka noorsootöökeskuste kohta. Ka nende rajamiseks otsitakse tuge regionaalpoliitikalt. Peab mõistma, et kuigi mõni asutus on mingis paigas olnud 20 aastat või pool sajandit või kas või tsaariajast, ei tähenda veel, et ta sinna igavesti jääb. Nii peavad mõtlema ka avalikku teenust pakkuvad riigiasutused. Liikuma sinna, kus on inimesed.

Kui reform peaks õnnestuma, kas siis ühinevad omavalitsused saavad ühinemistoetust vastavalt seadusele?

Kindlasti. Ühinemistoetuse maksmist reguleerib kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus. Ühinemistoetus arvutatakse 50 eurot ühe elaniku kohta. Toetuse minimaalne suurus on 150 000 eurot ja maksimaalne suurus 400 000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

Kui palju läheb haldusreform riigile maksma?

40,8 miljonit eurot.

ÜLLE RAJASALU
Harju maavanem

Üks osa uue maakonnaplaneeringu tööst oli meie keskuste uuring, kus jälgiti rahvastiku paiknemist, avalike teenuste tarbimist ja inimeste igapäevast liikumist. Sellest tulenevalt esitas maavalitsus ministeeriumile täna toimivad 11 tõmbekeskust, aga kuna planeeringud vaatavad tulevikku, siis ei saa me öelda, et see olukord on samasugune juba lähitulevikus.

Me näeme Harjumaal mitmeid piirkondi, kus rahvastiku arv kiirelt kasvab ja olemasolev taristu toetab igati uue keskuse loomist. Nagu näiteks Loo, Saku ja Kiili. Inimene on oma liikumistes vaba ja ta tarbib teenuseid seal, kus need on talle parimal viisil kättesaadavad.

Harjumaa sisemine pendelränne on väga suur. Juba täna sõidab igapäevaselt ligemale 35 000 inimest Tallinnast välja tööle, mis näitab, et ettevõtted rajavad oma tootmist pealinna ümbritsevatesse lähivaldadesse ning seetõttu on ka paratamatu, et inimesed kolivad töökohtadele lähemale.

Selge on see, et Harjumaa kaart hakkab muutuma juba lähitulevikus. Seega ei saa nõustuda ministeeriumi seisukohaga 10 tõmbekeskuse osas Harjumaal.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.