Saada vihje
Hais Kloogarannas nörritab suvitajaid (1)
Lahendamist ootav maaomandi küsimus ning puuduv detailplaneering on jätnud kunagise esindusranna trööstitusse olukorda. Kohalikud ootavad vallalt aga suuremat panust piirkonna korrastamisse.

Kloogarannas on paljugi ilusat. Kõrged liivaluited, sale pills lai rannajoon ning avalikuks kasutamiseks mõeldud jalgpalli- ja võrkpalliväljakud. Nostalgiahõngulised riietuskabiinid meenutavad kunagist rannarestorani “Kajakas”.

Suvituspaiga hiilgeajast on tänaseks järele jäänud tühjalt seisvad kioskid, bussiootepaviljoni tugisambad ning rannahoone, millest säilunud üksnes trepikoda. Kohalikele valmistab tuska hooldamata kallasrada, kuhu on kuhjunud lehkavad adruhunnikud.

Tegusad seltsilised

Viimasel viiel aastal on siin igakevadisi talguid korraldanud MTÜ Kloogaranna Selts. Toetusraha heakorra ja spordirajatiste püstitamiseks on saadud enam kui 10 000 euro ulatuses.

“Me oleme loonud siia mitu spordiplatsi. Leader programmist saadud rahaga korraldasime talguid, aga see tundus mõttetu. Milleks nühkida, kui samal ajal lubatakse siia massiüritusi, mida sellises olukorras rand ei peaks võõrustama,” ütleb seltsi juhatuse liige Egle Kaur. Tema hinnangul on aga Kloogaranna oma asukoha, ajaloo ning taristu poolest parim võimalik koht avaliku supelranna loomiseks.
Kauriga ühel meelel on ranna lähistel elav Külli Liebert. “Praegu näeme, mis Vääna-Jõesuus toimub. See on hullumaja! Maantee on mõlemalt poolt täis pargitud ning seal on tõesti ohtlik,” lausub ta. “Kui siin oleks supelrand, siis koormus seal ju väheneks, sest parklad ja prügikastid on meil olemas, välikäimlad samuti.”

Viis aastat vallavanemana töötanud ning praeguse Keila vallavolikogu esimehe Kadri Tillemanni sõnul läheb veel sel kuul heakskiitmisele rannaala keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Vastuvõtmise korral saab vald jätkata detailplaneeringuga, mis algatati juba 2009. aastal. See tähendab omakorda, et kauaoodatud planeeringu vastuvõtmine võib venida järgmisesse aastasse.
Kehtivat planeeringut on vaja eelkõige selleks, et munitsipaliseerida reformimata riigimaa, misjärel on võimalik piirkonda edasi arendada ning kasutada selleks ka projektiraha.

Puudub vastutus

Ent randa matvale adruprobleemile täna veel lahendust pole. Kauri sõnul veeti vahetult enne iga-aastast muusikafestivali osa adrust lihtsalt kaldale kokku. “Kõige kurvem on, et see ei ole kellegi asi. Varasematel aastatel oleme üritanud adru ära viia, oma jõududega,” lausub ta.
“Me saame ühekordse toetuse, aga sellega ei tee midagi. Viid adru ära, ent kuu pärast on jälle tagasi. Siia on vaja pikaajalist projekti,” lisab Liebert.

Kloogaranna seltsi liikmed loodavad, et detailplaneering jõustub enne järgmist Euroopa Liidu rahastusperioodi ning selle abil toetatakse projekte, mis viivad ranna korrastamiseni.
“Mina ei ole huvitatud sellest, et käin siin igal aastal kasimas. Tahaksin lastega rannas käia, mitte piinlikkust oma koduranna pärast tunda,” ütleb Kaur.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.