Saada vihje
Hädas pered saavad endale abistaja (0)
SOS Lasteküla otsib oma meeskonda rõõmsameelset perede tugitöötajat, kelle põhiline tööülesanne on olla raskustesse sattunud peredele nõu ja jõuga abiks. Samuti aitab neil keerulistest aegadest üle saada. Praegu töötavad abistajad Lääne-Harjumaal.

Kui Rose kolm aastat tagasi SOS peretugevdusprogrammi sattus, oli tal kolm last, noorim neist neljakuune. Rose elas ühiselamus, tarvitas ohtralt alkoholi ega pööranud vajalikku tähelepanu lastele. Ka ei suutnud ta kinni pidada kokkulepetest ning õige varsti lahkus programmist. Talle ei avaldatud survet, kuid otsustati säilitada kontakt perega.

Aja jooksul läksid asjad aina hullemaks. Kuna pere keeldus igasugusest abist, ei suhelnud perega enam ka lähisugulased. Pärast aastapikkust järjekindlat ning oskuslikku lähenemist sai SOS pere tugitöötaja Rose`i lõpuks nii kaugele, et ta otsustas programmiga uuesti ühineda. Selgus, et Rose oli väga tahtejõuline inimene, kuid selleks, et teda tõeliselt aidata saaks, pidi ta ise vastu võtma otsuse, et oma pere päästmise nimel tuleb väljastpoolt abi vastu võtta.

Koostöös tugitöötaja ja mitme eriala spetsialistiga keskenduti nii ema alkoholiprobleemile kui ka poja käitumisprobleemidele ning samm sammu haaval hakkas pere mustast august välja ronima.

Külastab pidevalt peresid

Kõik see sai teoks tänu järjepidevale suhtlemisele probleemse perega ning oskuslikule motiveerimisele, tänu millele Rose lõpuks mõistis, et sellisest olukorrast väljatulemiseks tal endal jõudu ei ole. Perede tugitöötaja kõige tähtsamaks rolliks ongi hoida hättasattunud perega pidevat kontakti ning tabada ära need hetked, mil pere on nõus abi vastu võtma. Kui see otsus on tehtud, saab perele pakkuda väga erinevaid võimalusi, kuidas oma elu taas järjele saada.

“Esimest korda kodukülastust tehes olen põhjalikult tutvunud pere toimikuga ja tean, mis probleemidega pere mind ees ootab,” ütleb Merike Seppam. Ta on SOS Lasteküla perede tugitöötaja Keila ning Harku vallas. “On seal alko- või narkosõltuvusega, vaimsete probleemide või vägivalla all kannatavad vanemad, käitumishäiretega lapsed, kellel on probleeme koolikohustuse täitmise või millegi muuga. Tihti kooruvad tõelised probleemid välja alles siis, kui olen korduvalt pere külastanud.“

Igapäevatöö näeb välja selline, et pere tugitöötaja lepib perega kokku iganädalased kohtumisajad ning ühel-kahel korral nädalas külastab peret ka nende kodus. Abi, mida pere vajab, on väga erinev: emad vajavad tihti juhendamist, kuidas süüa teha, lastega suhelda, tööd otsida. Vahel aitab tugitöötaja koolilapsele laualampi, riideid ning vajalikke koolitarbeid osta või räägib teismelisele peretütrele, kuidas eakohaselt riietuda ning mis tähendab trenn või huviring. Tugitöötaja kõige suurem väljakutse on mitte süvendada perede õpitud abitust, vaid juhendada asju õigesti tegema.

Vahel piisab pere jaluleaitamiseks sellest, et olla lihtsalt ärakuulajaks, toetada enesekindluse või oma mina täielikult kaotanud pereema ning tõsta tema motivatsiooni vajalike muutuste elluviimiseks. Enamjaolt satuvad programmi aga pered, kelle jalulaitamiseks või sügavast august väljatoomiseks läheb aega.

Aitajaid on palju

Kõike ei pea pere tugitöötaja üksi suutma. “Paljud probleemid vajavad erispetsialistide tuge nagu näiteks vanemate sõltuvused, psüühilised häired ning laste käitumisraskused,” ütleb Merike. “Kui ma näen, et pere vajab mõnda sedalaadi toetust, siis tulevad meile appi psühholoog, perenõustaja või terapeut.”

Perede tugitöötaja töö võtmesõna on usaldus. Pered, kes niigi katki ning langenud juba päris sügavale auku, ei kipu väga lihtsalt võõraid usaldama. Siin on tähtis piiri ja distantsi tajumine – tugitöötaja peab aru saama, millises seisukorras on pere. Mõneti on tugitöötaja justkui usaldusisik, kellele pereliige usaldab tihti sellist infot, mida ei räägita ka teistele oma pereliikmetele.

Ennetustöö raskustesse sattunud peredes ehk peretugevdusprogramm sai SOS Lastekülas tuule tiibadesse 2008. aastal. Selleks ajaks oli lõplikult mõistetud, et laste äravõtmine oma päris vanemate juurest ei lahenda probleemi, sest lapsi saavad vanemad edasi ning õigeaegne toetamine võimaldab perel ise oma lapsed üles kasvatada.

Kui tunned, et sinus on jõudu olla abi vajavatele peredele tugitöötajaks, võta ühendust SOS Lastekülaga. Just praegu otsib peretugevdusprogrammi meeskond enda seltsi inimest, kes oleks rõõmsameelne, hea suhtlemisoskusega, valdaks vene keelt, omaks eelnevat sotsiaaltöö kogemust ning tahaks oma abi ja hoolt pakkuda Vasalemma piirkonnas elavatele raskustesse sattunud peredele.

  • TEAVE: Mis on peretugevdusprogramm?
    SOS peretugevdusprogrammi ehk ennetustööga abistatakse raskustesse sattunud peresid.
  • Programmi kaudu aitab risikiperesid SOS perede tugitöötaja, innustades neid tekkinud probleemidest rääkima ja sobivaid lahendusi leidma. Peredest eraldamise ohus on Eestis aastas hinnanguliselt 7000 last.Vanematest eraldatakse igal aastal keskmiselt 400 last.
  • 2017. juunikuus on SOS peretugevdusprogrammis kokku 126 pere, kus kasvab 257 last. Aastate jooksul on programmist abi saanud rohkem kui 800 last ja üle 350 pere.
  • Raskustesse satunud peresid aidatakse Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Paldiski linnas ning Keila linnas ja Keila ning Harku vallas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.