Saada vihje
Fataalne fopaa ehk 10 210 vaba häält (0)

Saab olema põnev õhtu, mõtlevad vist paljud eesseisva 3. märtsi peale. Valimistulemused hakkavad riburada infokanalitest tulema. Kes sai marjamaale, kes jääb karjamaale? Ja millist mängu need marjamaale saanud siis koos mängima hakkavad. Ja kes saab juhtoinaks?

Siiamaani on meie valimispiirkonnast enim hääli saanud Reformierakonna tookordne esimees, Andrus Ansip, kes 2007. aastal 4. valimisringkonnast enam kui 22 000 häält. Järgnevatel aastatel pole kellelgi „ansipit teha” teha õnnestunud. Kaja Kallas kogus aastal 2011 üle 7000 ja Jüri Ratas aastal 2015 ligi 8000 häält. Julgen arvata, et selgi aastal teevad kahe erakonna juhtpoliitikud oma tavapärase hea tulemuse, aga mis siiski jääb alla 10 000 toetushääle. Sellepärast on märksa huvitavam, kuidas toimetavad teised karjaliikmed juhtoinaste taga.

Aga alustagem seekord tagumisest otsast. 2015. aastal kogusid rohelised kokku antud 87 770 valijahäälest 836 ehk 0,95 protsenti.Vaevalt neil praegusegi nimekirjaga, kus esinumbriteks on ülimalt kireva elukäiguga Jakko Väli ja bravuuritarina tuntud Anu Saagim, midagi enamat õnnestub. Kui Eesti valija muidugi ei taha, et niigi tihtipeale komöödiat meenutav elu Toompeal päris absurditeatriks muutub…
Rohelistest märksa tõsisema tulemuse tegi toonane uustulnuk EKRE, kogudes 7050 häält ehk 8%. Et nende nimekirja esinumbrid on praktiliselt samad (Henn Põlluaas, Siim Pohlak ja Paul Puustusmaa), siis julgen arvata, et nad teevad seekord märksa parema tulemuse – nende sõnum kannab selget rahvuslust, mis tänases globaliseeruvas maailmas võidab aina enam toetajaid. Ka Harjumaal. Neile ühe koha asemel riigikogus vähemalt kaks mandaati meie valimisringkonnast.

Otsustab Vabaerakond

Ainulaadse fopaaga saab tõenäoliselt hakkama Vabaerakond, kes läinud valimistel kogus arvestatava 10 210 häält ehk 11,6% toetusest. Paraku nendest üle 7000 kuulus Artur Talvikule. Tänane esinumber – kirja- ja naljamees Juku-Kalle Raid – vaevalt Talvikut teha suudab. Nii et oma fopaaga lahkub Vabaerakond tõenäoliselt poliitlavalt. Ja arvata võib, et igaveseks. See võib otsustada valimistulemused 4. ringkonnas – kuidas jaotuvad vabaks jäänud 10 210 häält? Kas Artur Talvik Elurikkuse erakonna juhina kordab oma nelja aasta tagust imetulemust? Vaevalt – ta ei tule enam uue jõuna, vaid on erakonna sisetülidest räsitud poliitik Artur Talvikuna.

Vabaerakonnast natuke parema tulemuse, 10 902 häält ehk 12,4 protsenti kogus korjas Harju- ja Raplamaalt kokku Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle neli esinumbrit on tänaseks täielikult vahetunud. Sven Mikseri asemel on liidrirolli võtnud õnnestunult sisse Marina Kaljurand, Rene Tammist pole Urve Palolt üle võtnud ainult ettevõtlusministri portfelli, vaid ka teise numbri positsiooni. Poliitmaastikul kaduma läinud Karel Rüütlit asendab Kadri Kõusaar ja Liisa Oviiri endine telemees Tanel Talve. Nii et võib arvata – sotsid varasemast viletsamat tulemust ei tee. Aga mitte ka oluliselt paremat.

Sotsiaaldemokraatidest natuke enam, 12 397 ehk 14,1% häältest kogus tollal opositsioonis olnud Keskerakond. Kui palju neile „peaministripartei“ oreool hääli juurde annab, saame teada 3. märtsi õhtul. Nende nimekirja esiotsa oktett Jüri Ratas, Kaido Höövelson, Toomas Vitsut, Kristiina Heinmets-Aigro, Aivar Riisalu, Vladimir Velman, Kersti Männik ja Vladimir Arhipov on enamikus poliitikas kas vähem või rohkem tuntud. Jüri Ratas on tõestanud ennast peaministri ja Vladimir Arhipov Maardu linnapeana – sealt peaks tulema talle kena häältesaak. Küsimus on, kui paljude valijate südameid suudab võita seni vastaseid murdma harjunud Baruto? Pealegi võõras maakonnas. Ja mida teeb ära seni missindusest ja TV-ekraanilt tuntud Kristiina Heinmets-Aigro?

2015. aastal kogusid enim hääli Reformierakond ja Isamaa (siis IRL), vastavalt 35,2% ja 16,5%. Eks nende valimiste põhiküsimus Harjumaal olegi selles, kas Reformierakonnal õnnestub toonast tulemust, mil oldi peaministripartei, taas korrata? Oktett Kaja Kallas, Marko Mihkelson, Aivar Sõerd, Kalle Palling, Laine Randjärv, Mart Võrklaev, Madis Milling ja Timo Suslov justkui lubaks seda. Taavi Rõivase asemele on asunud tüürile Kaja Kallas, suurest poliitikast tasapisi tagasi tõmbuvat Laine Randjärve asendab eelmistel valimistel IRLi ridades üle 2000 hääle kogunud Marko Mihkelson.

Kas Isamaa toonaste esinumbrite (Juhan Parts ja Marko Mihkelson) asemele asunud Jüri Luik ja Toomas Tõniste suudavad oma meeskonna samasugusel häältesaagile tüürida? 3. märts annab selge vastuse, aga nimekirja mitmed ülejäänud kandidaadid lubavad seda uskuda. Kolmas nimekirjas on kompromissitu ajakirjanikuna tuntud Kalle Muuli, kuues nüüd valutult neli valda ühendanud Saue suurvalla vallavanem Andres Laisk, seitsmes lühikese ajaga Anijas populaarseks vallajuhiks ja kogukonna eestvedajaks tõusnud Arvi Karotam. Mida suudavad aga kohalikud juhid üleriigilistel valimistel, saame teada õige pea. Igak juhul saab olema põnev.

Põhimõtteline vastasseis

Meie valimisringkonna osakaal on küll suur, aga mitte ainumäärav, parlament sünnib ikka kogu Eestimaa valijate tahtena. Selle pärast on huvitav jälgida, mis toimub teistes ringkondades. Põnevaim vastasseis saab olema kindlasti mandaatide arvult teises valimisringkonnas ehk valimisringkonnas nr 2 (Kesklinn, Pirita ja Lasnamäe), mida just Lasnamäe tõttu peeti Keskerakonna karjamõisaks. Keskerakond pole aga enam endine Savisaare-partei, keda kõik pensionärid ja vene rahvusest valijad tingimusteta toetasid. Keskerakonna esinumbriks ringkonnas on Mihhail Kõlvart, kellele sekundeerib Siim Kallas Reformierakonnnast. Kuigi Kallas tähistas sügisel hoogsalt oma 70. sünnipäeva, tuleb Lasnamäe häälte pärast tõeline titaanide heitlus. Ei taha uskuda, et ka vene rahvusest kodanikud – eriti edukad kodanikud – ainult puhtalt vene keelt kõnelevale inimesele oma panuse panevad. Küllap on mõjud Euroopast nendenigi jõudnud.

Aga nagu öeldud – ennustamine on üks tänamatu tegevus – elame 3. märtsini.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.