Saada vihje
Esimene omateenitud raha maasikapõllult (0)
Harjumaa suurimad maasikakasvatajad on Rabakivi talu Tabasalus, cough Rehe ja Raja talu Saue vallas ning Laastu talu Kose lähedal. Neist Rehe talus kinnitas Ulmide suguvõsa kanda juba kuuekümnendatel. Praegu askeldab ja juhatab vägesid perepoeg Lauri (30) koos isa Urmasega (56).

Talu riputas interneti kodulehele ja Facebooki töökuulutused üles kahe kuu eest. Kes võttis ühendust, märgiti Exceli tabelisse. Kui hooaeg lähenes, helistati huvilistele ja selgitati välja, kes on valmis päriselt tulema.

Enne maasikate valmimist rohiti peenrad kaks korda läbi. Seda tegi perekond koos mõne abilisega.

30 kilo päevas

Varahommikul stardivad noored Keilast, Sauelt ja Tallinnast, et kaheksaks Rehe talu põllule jõuda. Noppijaid koguneb põllule iga päev kümmekond.

Marleen (15) käib sõbranna Hegnega (15) maasikaid korjamas Keilast, mis jääb 7-8 kilomeetri kaugusele. Kord toob noored autoga põllule ühe, kord teise tüdruku vanem. Noppimisega alustasid nad 20. juunil. Sooja kevade tõttu valmivad marjad Põhja-Eestis tänavu tavapärasest varem.
Kui palju päevaga korjatud saab? “Umbes kolmkümmend kilo,” räägib Marleen. “Selg eriti ei valuta, aga jalad natuke.” Noorele neiule on see esimene kord palgatööd teha. “Tavaliselt on päikseline ilm. Mulle meeldib maasikaid korjata,” ütleb ta.

Hegnest sai marjakorjaja sõbranna initsiatiivil. Tüdrukud korjavad põllul tavaliselt pärastlõunal kella ühe-kaheni.

Rehe talu maasikaid müüakse põllust kilomeetri kaugusel Tallinna-Keila maantee ääres väikese varikatuse all. Ostjad vaatavad, maitsevad. Kes võtab kaks kilo, kes lausa üksteist.

Maasikaid müüb Taavet (16), kes alustab leti taga üheteistkümne paiku ja lõpetab kell neli. “Proovisin alternatiive, nagu puuraidumine ja muruniitmine, aga lõpuks jõudsin ikka maasikate müümise juurde,” tunnistab talvisel ajal Rocca-al-Mare koolis õppiv poiss.

Kolm sugupõlve

Perepoeg Lauri isa ja vanaisa tegelevad Rehe talus mesilastega. 1996. aastal sai pere aga maad juurde – talu pindala tõusis 22 hektari peale. “Sellest ajast saadik ongi maasikaid kasvatatud,” selgitab Lauri.
Esialgu pandi maasikad 0,1 hektari peale. See oli emataimede istandus. “Praegu on 1,6 hektarit see, mis kannab. Sellel aastal sai veel ühe hektari noortaimi juurde pandud, mis veel saaki ei anna,” räägib Lauri. 0,5 hektari peal kasvatatakse oma tarbeks muid põlluvilju, ülejäänud maad on rendile antud.

Rehe talu eelistab marjakorjajatena 16-18-aastasi noori, kes ei ole veel püsivat tööd leidnud. 30 kilo korjamisega teenib noor 15 eurot. Maasikaäri on aga kimbutanud vihmane suvi.
“Meil korjajad korjavad kahte ämbrisse. Korjavad moosimarja, mis on juba vihma poolt kahjustatud mari, ja korjavad kvaliteetset marja. Nende tormide ajal pool kogusest oligi moosimari,” ütleb Lauri. Moosimarja kilo eest küsitakse poolteist eurot, kvaliteetmarja hind jääb nelja euro kanti.

Maasikasortidest eelistab Rehe talu viimased kümme aastat Polkat. “Me katsetasime erinevaid sorte – Korona, Sonata, Senga-Sengana – ja jõudsime arusaamisele, et Polka sort on kõige parem,” ütleb Lauri.
Rehe talu suvine maasikatoodang jääb sõltuvalt ilmast viie ja kümne tonni vahele. Eestis tervikuna on see 1600 kuni 2000 tonni. Lisandub importmaasikas, mis moodustab kogutarbimisest 30-40 protsenti.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.