Saada vihje
Esimene bussijaam ja salapärane “objekt 88” (0)
Aastatel 2007-2012 kaardistati Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti uuemat arhitektuuripäranit tsaariajast kuni taasiseseisvumiseni ehk siis perioodist 1870–1991. Harjumaale jäävad neist Loksa bussijaam, cheao viagra Kuusalu palvela, Põllküla pais ja Laitse raadiojaam.

Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talki sõnul on kaitse alla võtmise ettepanekuga eksperdihinnanguid kokku 114, kuid mõned neist langevad ilmselt erinevatel põhjustel välja. “Eesmärk on võtta kaitse alla nii palju ehitisi kui võimalik, kuid selge on, et see võtab mitu aastat aega,” ütleb Talk.

Harju arhitektuuripärandi kandidaadist on ilmselt tuntuim Loksa linna bussijaam, mis on juba ehitismälestis. Ehitis võeti kaitse alla mullu oktoobris. Praegu on see Triin Talki hinnangul rahuldavas olukorras.

Mälestise kirjeldustes seisab, et hoone ehitati aastatel 1938-1939. Tõenäoliselt on arhitekt vana raadiomaja ning hotelli Palace projekti autor Elmar Lohk. Tegemist on esimese spetsiaalselt bussijaamaks ehitatud hoonega Eestis.

Pole enam müügis

Mullu märtsis pani Loksa linn bussijaama müüki alghinnaga 150 000 eurot. Mis on hoonest saanud? Linnapea Värner Lootsmanni sõnul pole bussijaam praegu enam müügis, selles töötab toitlustuskoht.

Kuusalus on mälestisekandidaat vennastekoguduse palvemaja. 2010. aastal koostas sellele eksperthinnangu Egle Tamm. “Hoone projekteerisid Edgar Velbri ja August Volberg ning see valmis aastal 1935. Ehitusmeistrid olid Adam Aaberg ja Gustav Thomson.” Palvela oli kultushoonena kasutusel kuni okupatsiooniaja alguseni. Hiljem asusid selles spordisaal ja mööbliladu. 1994. aastal tagastati palvela kogudusele. “Olulised ümberehitused puuduvad. /—/ Seinad on ehitatud püstpalkkontruktsioonis, kaetud väljast lihtsama rõhtlaudisega,” on kirjas palvesaalist ja eluosast koosnevale hoonele antud hinnangus.

Salapärane postkast 115

Viimane ennesõjaaegne rajatis, mida tahetakse kaitse alla võtta, asub Keila vallas, Põllkülas. See on Vanaveski pais Vasalemma jõel. Aastatel 2010-2011 rajatist uurinud Carl-Dag Lige on muu hulgas kirjeldanud, et betoonpais ehitati jõele tõenäoliselt 1933. aastal. Tegemist on ühega vähestest säilinud ennesõjaaegsest betoonpaisust Eestis.

Kernu vallas Laitse mõisa kõrval asub raadiokeskuse kompleks. Carl-Dag Lige eksperthinnangus on märgitud, et peahoone ehitati aastatel 1947-1950. Kuna kompleksis kehtisid ranged julgeolekunõuded, kandis jaam koodnime “NSVL-i sideministeeriumi valitsuse objekt 88 ehk postkast 115”. Selles töötas Eesti Raadio I programmi kesklainesaatja pikkusega 290 meetrit.

Lisaks peahoonele ehitati väravahoone, pumbamaja, mastid ja nende paviljon, töötajate elamu ning alajaam. Mõisa seati aga sisse jaama kontor. Viimane saade läks Laitsest eetrisse 1998. aastal, tänaseks on säilinud hooned tühjad.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.