Saada vihje
Erik Sandla: Kui on meri, olgu ka sadam (0)
Article title
Tilgu sadama esimene rajatis - merepoolne muul - on valmimas.
Vallavanem Erika Sandla telefon heliseb lakkamatult. Ja alatasa tahetakse ta avarasse kabinetti siseneda. Et ainult „kaks sõna rääkida“. Vallavanema elu ei tundu just rahulik olevat.

Algas aga kõik hoopis rahulikumalt. 2009. aastal kandideeris Tallinna Tehnikaülikooli haridusega ja Nõmme linnaosa vanema töökogemusega mees Harku valla arendusjuhi kohale.

„Ehk sai otsustavaks just see, et olin Tartu Ülikoolis värskelt läibinud europrojektide kirjutamise ja eurorahade taotlemise õppeprogrammi,“ arvab Sandla. Sest projekte ja raha oli elus püsimiseks kõigile vaja – majandus aina langes. Erik Sandla võitiski konkursi. Vastne arendusjuht kirjutas mitmeid vallale kasulikke projekte, südamesse on jäänud aga üks, kodukülale tehtu.

„Olin linnast just Harkujärvele kolinud, maja ehitanud. Siis arvasimegi naabritega, et tuleks külale ka mänguväljak rajada. Nii väikestele kui suurtele, korvpalliplats kõrvu karusselliga. Tegimegi ära,“ muheleb mees mälestustes.

Veel asutati valla arendusjuhi eestvõttel Harku Ettevõtjate Liit, kutsuti kokku külade ümarlaud.
„Kui ümarlaua idee välja käisin, arvasid nii mõnedki külaelu aktivistid, et seda pole vaja, vara veel, las külaseltsid kosuvad. Aga ei läinud aastatki mööda, kui ümarlaud kokku tuli. Ja käib ühiseid probleeme koos arutamas siiamaani,“ on Sandla uhke.

Selged piirid

Peale IRLi valmisvõitu 2009 tegi toonane vallavanem Kaupo Rätsepp energilisele arendusjuhile ettepaneku asuda abivallavanema ametipostile, hakata kureerima kõige keerulisemaid valdkondi, ehitust ja planeerimist.

„Eks tuli valimisvõidu ja rahva usaldus eest vastutus võtta,“ meenutab Sandla abivallavanemaks tõusmist. Kuigi planeerimisest teadis värske abivallavanem enda arvates sama palju – või sama vähe – kui Hiina hieroglüüfidest. Aga kõik on õpitav. Ja planeerimisseadus pole kirjutatud hiina keeles.

„Nii ehitus- kui planeerimisseadus annavad oma alale suhteliselt hea regulatsiooni,“ kiidab Sandla selle valdkonna seaduseandjaid. Tuleb vaid seadused endale selgeks teha. Ometigi oli abivallavanema kabineti ukse taga pidevalt pikk ehitajate ja arendajate järjekord – üks tahtis ehitada ühele, teine teisele poole teed, kolmas metsa, neljas mere äärde. Ja igaühega tuli arutada, jagada selgitusi. Sest valla tollal kehtivas üldplaneeringus oli enamik piirkondi punase viirutusega alad. Suurem osa oli ehitamise alana planeeritud – kõik alad olid ehitamiseks kõlbulikuks kuulutatud.

Erik Sandla (vasakul) ja kirikuõpetaja Aare Kimmel advendiküünalt süütamas. 

„Oli selge, et kui me ei piiritle selgelt, kus kohas on rohealad, kuhu tuleb tehnopark, kuhu haja-, kuhu tiheasustus, siis me jäämegi arendajatega vaidlema,“ meenutab Sandla. Tuli kehtestada selge ja kindel üldplaneering, mida eelmised vallavalitsused olid püüdnud kehtestada juba aastast 2001. Aga kümme aastat hiljem oli ikka veel sada vaiet püsti.

„Asusime vaide esitajatega läbirääkimisi pidama, kompromisse otsima,“ tuletab Sandla meelde pikki keerulisi dialooge arendajate ja elanike vahel. Kõik need kõnelused päädisid 2013. aasta vallavolikogu viimasel istungil: siis kinnitas volikogu esimehe Helikar Õepa reibas haamrikõlksatus, et uus üldplaneering oli vastu võetud.

…et seda tööd nii palju on

Läinud sügisel, peale kohalike valimiste võitu tegi IRLi ja Reformierakonna loodud koalitsioon kümme aastat abivallavanemana töötanud Erik Sandlale ettepaneku vallavanemaks asuda. Mees, kes oma koduvalla ja koduküla eest alati lõpuni seisnud, võttis austava – aga ka kohustava – ameti vastu.

„Teadsin, et vallavanemal on tööd palju. Aga et seda nii palju on, ei kujutanud küll ette,“ arvab Sandla.
Aga eks töö ole ka tegija nägu – kes tahab tööd teha, see teeb, kes üritab alluvate kaela veeretada, see veeretab.

„Abivallavanem peab tundma oma töölõiku, vallavanem peab kursis olema aga kõigiga – kui on kriitiline moment, pöördutakse ikka ja alati vallavanema poole,“ pole Sandla kartnud vastutust võtta. „Harku vallas kui noores ja kasvavas vallas peab kasvama ka koolikohtade arv. Aga kus piirkonnas ja kui palju, see on küsimus,“ on vallavanem ka haridusprobleemid sügavuti selgeks teinud. Abiks on hiljaaegu läbi viidud vastav haridusuuring. Eraldi küsimus on rajamisel olev Tabasalu riigigümnaasium – kas kohalik kogukond toidab selle õppuritega ära, on küsinud nii mõnigi vallaelanik.

„Riik vaatab pilti laiemalt kui vald. See gümnaasium on ette nähtud laiemale piirkonnale kui ainult meie vald. Õppurid peksid tulema ka Kakumäelt, Saue valla Hüüru ja Vatsla külast,“ räägib vallavanem riigi poolt plaanitavast.

Ei pääse vallavanem ka esindusfunktsioonist. Olgu siis valla esindamine Harjumaa Omavalitsuste Liidus või Eestimaa valdade ja linnade liidus, suhtemisel väliskülaliste või valda saabuvate kõrgete külalistega.

„Peaaegu iga päev on mõni üritus, kus ma pean esinema, kõne pidama. Aga iga sõnavõtt nõuab ettevalmistusaega,“ kõneleb Sandla. Nii kurdavadki kolleegid vallamajas, et varem sai kolleeg Sandlaga ikka koos lõunal käidud, enam tal aga seda aega pole.
„Hea kui koju magamagi jõuan,“ muigab Erik Sandla ise.

Vald merele avatuks

Erik Sandla on läbi ja lõhki linnamees, Tallinnast pärit, kes pool elu on maal elanud. Ometigi on Tilgu sadam mehe südames kinni. Harku on mereäärne vald, merepiiri 22 kilomeetrit. Aga sadamat pole. On ainult mälestus kunagisest Peeter Suure sõjasadamast Muraste panga all Tilgus.

„Kui mõne ELi fondi poole poole pöördusime toetuse saamiseks, et ajalooline sadam taastada moodsaks jahisadamaks – öeldi alati raudselt ei – teil pole ju seal midagi tehtud, mida te ehitate,“ meenutab Sandla arendusjuhi aegu, mil ta üritas sadama taastamiseks fondidest abi leida. Raha said reeglina need, kel oli juba midagi ette nädata. Vallavalitsus otsustas oma jõududega alustada – telliti vajalikud keskkonnauuringd, tehti detailplaneering. Läinud suvel jõudis sadamasse ka esimene rahalaev: Harjumaa Kalandusühing toetas PRIA rahadega sadamamuuli ehitamist 200 000 euroga. Vald lisas veel 180 000 eurot ja osa esimesest etapist, üks muul on sadama kaitseks rajatud.

Nüüd on meil hõlpsam kas või EASi turismifondist minna raha küsima: midagi on tehtud,“ ütleb Sandla. Aga tegemist on veel rohkem . ees ootab teise muuli rajamine, siis akvatooriumi süvendamine ja kaldarajatised. Et tuleks üks moodne väikesadam 40 alusele. Et vald saaks merele avatud.

Mis kolmest planeeritavast objektist varem valmis saab, kas Tilgu sadam, Rail Baltic või Tallinna-Helsingi tunnel, Sanda ennustada ei taha. Loodab siiski, et RB ja Tilgu sadam valmivad enam-vähem üheaegselt.

Kasvav vald

Harku vallas elab ligi 15 000 elanikku, igal aastal lisandub 300 uut. Kui suureks võib Harku vald kasvada?

„Viimsi on täis ehitatud, Rae vald hakkab täis saama. Aga et inimesed tahavad ikka linnast välja, siis hakkame tõenäolisemalt meie veel kiiremini kasvama. Ja naaber Saue vald samuti,“ arutleb vallavanem.
Harku valla kasvuks on planeeritud edaspidi 400–500 inimest aastas. Nii et aastal 2035 peaks vallas territooriumil elama kuni 25 000 inimest. Seda kinnitab ka äsja valminud valla arengukava aastani 2037.

„Sellisele elanike hulgale peaks vastama ka meie põhjaveevaru. Ja ka maanteed peaksid selle sõitjate hulga välja kannatama. Eriti kui tuleb appi veel tramm, mida koos Tallinnaga kesklinnast läbi Õismäe Tiskreni planeeritakse,” räägib vallavanem.

“Minu mõte on, et Harku vald oleks nooruslik ja moodne, et meil oleks oma haridusvõrk ja piisavalt lasteaia- ning töökohti. Et inimesed saaksid elada kauni looduse keskel, aga et meil oleks samas ka hea ühendus linnaga,“ mõtiskleb Harku vallavanem Erik Sandla.

Reeglina teeb töö unistused ikka teoks.

ARVAMUS

Avo Üprus
Harkujärve kirikuõpetaja

Tunnen Erik Sandlat juba möödunud sajandist. Lähemalt tunnen teda ehk kümmekond aastat, mil Erikust sai abivallavanem ja ta hakkas ka kogukonna kirikuga aktiivselt koostööd tegema, kirikut aitama. Julgen öelda, et ta on ta on tugeva tahtega, eesmärgile orienteeritud, kindlasti mitte paljusõnaline, aga kui sõna annab, siis seda ka peab. Ta on isamaaliste vaadetega selle sõna parimas tähenduses. Tegutseb kaitseliidus.
Kogudusega liitus Sandla 2017. aastal, leerikooli järel. Oleme ühes kogukonnakiriku huviringide lastega istutanud koos vallavanemaga kirsipuid. Eks seegi tegu räägi enda eest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.