Saada vihje
Erakoolide must stsenaarium (0)
Erakoolidele tegevustoetuse maksmise lõpetamist põhjendab haridusministeerium sellega, price pills et toetamine peaks olema vabatahtlik. Tegevustoetus on erakoolidele püsima jäämiseks aga hädavajalik. Vastukaaluks lubatakse eelneva ja tänavuse aastaga kokku tõsta haridustoetust 52% – seda aga tegevuskulude katmiseks kasutada ei või.

Erakoolid saavad MTÜ Aruküla Vabakooli Seltsi tegevjuhi Kerti Pellmase sõnul praegu oma rahastuse kolmest allikast: riigi poolt makstavast haridustoetusest, millega kaetakse õpetajate palgad ning muud otseselt õppetegevusega seotud kulud; vanemate makstavast õppemaksust; tegevustoetusest, mida varem maksis kohalik omavalitsus oma piirkonna laste eest. “Nüüd on tegevustoetuse maksmise kohustus kandunud riigile, millest ka vajadus süsteemi muuta ja otsida uusi võimalusi,” on Pellmas veendunud ja lisab, et haridus- ja teadusministeeriumi ettepanek vabatahtlikust toetusest tekitab rohkem küsimusi kui selgust.

Erakoolis käivate laste vanematel on Pellmase sõnul niigi suurem rahaline koormus õppemaksu tõttu, millega kaetakse osaliselt need kulud, mis munitsipaalkooli puhul on kohaliku omavalitsuse kanda. Sinna kuuluvad kulutused hoonetele, kommunaalkulud, majanduskulud jmt, millede katmiseks ei piisa ainult riigi poolt saadavast tegevustoetusest. “Jättes nüüd erakoolid hoopis ilma ühest osast oma sissetulekust, ei saa nad pakkuda ühiskonnale seda, milleks nad ellu kutsutud on ehk lastele vajalikku eriharidust,” ütleb Pellmas.

Vabatahtlik kohustus

Harju maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liidersi sõnul on erakoolide rahastamine riigi poolt vabatahtlikult võetud kohustus ning kuna riigieelarve on pingeline, püüab riik leida lahendusi. “Kui omavalitsus on võimekas ja soovib oma erakoole toetada, siis ta võib seda teha. Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse kohaselt ei ole erakooliseadusest kohalikele omavalitsustele tulenev kohustus rahastada erakoolide tegevuskulusid käsitatav kohalike omavalitsuste olemusliku ülesandena,” räägib Liiders.

Haridus- ja kultuuriselts Läte juhatuse liige ja Erakooli Läte juhataja Anne-Lii Kerge on mures “Hetkel oleme seotud 10-aastase rendilepinguga, mille ennetähtaegse lõpetamise trahve ei suuda selts kinni maksta. Meie koolimaja omanikud on investeerinud hoonesse suured summad ning lepingud sõlmiti lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, kus oli tagatud meie koolile tegutsemiseks vajalik toetus.” Kui kohalikelt omavalitsustelt tegevuskulude toetust ei laeku, peaks õppemaks Lätes olema vähemalt kaks korda kõrgem, see aga ei ole Kerge sõnul tasukohane enamusele peredest.

Kes maksab?

2014. aastaga 25% ja 2015. aastaga haridusministeeriumi poolt lubatud 27% kasvav haridustoetus tegevustoetust ei asenda. Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ütleb kindlalt, et haridustoetus on sihtotstarbeline ja seda tohib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks ta antud on. “Kui õppeasutuse, olgu ta siis munitsipaal- või erakoolipidaja, on võtnud pikaajalisi rahalisi kohustusi, ei saa olla ootust, et keskvalitsuse poolne investeeringutoetus või tegevuskulude katmises osalemise määr pikaajalise kohustuse võtmisega seotud kulud katab.” Laidmets lisab, et erakooliseadusest lähtuvalt ei tohi õppemaksu tõsta rohkem kui kümme protsenti aastas ja selle seaduse muutmist praegu kavas ei ole.

Erakooli Läte juhataja Anne-Lii Kerge sõnul algas asi Tallinna linnavalitsuse nõudest mitte kompenseerida Tallinnast väljaspool erakoolides käivate laste õpetamise tegevuskulusid. “Tegevuskulud peaks kompenseerima omavalitsus, mille elanike lastele koolitusteenust pakutakse. Kui näiteks Viimsis elav laps läheb õppima Tallinna munitsipaalkooli, siis Viimsi omavalitsus kompenseerib Tallinna linnavalitsusele õpilase õpetamisega tekkivad tegevuskulud. Sama võrdust soovivad ka erakoolid,” sõnab Kerge ja lisab, et ka Tallinn kogub ümberkaudsete valdadelt oma territooriumil tegutsevate koolide ülalpidamiseks tasu. “Nüüd kui erakooliseadus pani sama kohustuse Tallinnale, siis leidis Tallinna linnavalitsus, et see on põhiseadusevastane, kaebas keskvalitsuse kohtusse ja lõpuks ka võitis.”

Võrdsuse põhimõte

Kui haridusministeeriumi kava jõustub, näeb Kerge edasist musta stsenaariumina. “See tähendaks arvatavasti kooli sulgemist, sest me ei suuda täita meie koolimaja rendilepingut ning uut koolimaja ei saa me rentida, sest trahv praeguse lepingu lõpetamiseks muudab meid maksejõuetuks ja meie vajadustele vastavat koolimaja ei ole piirkonnas. Meil ei ole reservi ise ehitamiseks.”

Minister Ligi toonitas, et tuleb kohelda võrdselt kõikide koolide õpilasi. “Selle väitega oleme nõus. Võrdsus iseenesest on aga keeruline kontseptsioon – kas kõigile ühepalju või kõigile vastavalt vajadusele või kõigile vastavalt võimalustele. Mis on võrdsus?” jääb õhku Anne-Lii Kerge küsimus.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.